umbes aasta. Pärast naasmist suhtles Lermontov Peterburi kirjandusringkondadega ja hakkas avaldama oma töid ajakirjanduses. Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. Elulugu 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell
ta viibis umbes aasta. Pärast naasmist suhtles Lermontov Peterburi kirjandusringkondadega ja hakkas avaldama oma töid ajakirjanduses. Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell
Luuletaja on suupinki asetanud koos oma sugupõlvega ka iseenda, kuid ometi usub ta uude sugupõlve. Oma kaasaja tegevusjõuetus põlvkonnas pettununa asus Lermontov rahvalikkuse otsingule. Luuletaja loomingusse ilmus inimene lihtrahva hulgast, lihtne inimene, kes ei vastanda end ühiskonnale. Ta pakatab jõust ja tahtest, on loomu poolest võitleja. Selline on lihtsõdur luuletuses "Borodino" (1837) või peategelane "Laulus tsaar Ivan Vassiljevitsist. noorest opritsnikust ja uljast kaupmehest Kalasnikovist". Lihtsa inimese ja tema elutunnetuse kujutamine andis suurepäraseid luuletusi, nagu "Kasakaema hällilaul" (1840), "Kodumaa" (1841 ), "Lähen üksipäini välja teele" (1841) jt. Kõik nimetatud luuletused olid ühtlasi Lermontovi sammuks realismi suunas. 7 Poeemid Oma üsna lühikese loomistee vältel kirjutas Lermontov ligi paarkümmend poeemi. Algajat
Nad teatavad, et Niina hukkus keelepeksu ohvrina, A hullub. Pealkiri tuleb ka sellest, et L. käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldatudki tema elu ajal. Aastatel `37'41 saavutas luule küpsuse, aga kirjutas vähem. Keskendus oma põlvkonna lüürilisele kirjeldamisele nt. poeemidest on tuntud veel "Mõtisklused" (1838, mõistab hukka oma põlvkonna, kes liiga palju teab ja liiga vähe usub), "Laul noorest opritsnikust ja uljast kaupmehest Kalasnikovist", "Kodumaa" (kõige parem rahvalikkuse kehastus luules L.l, teeb vahet tõelisel isamaaarmastuse ja kroonupatriotismil), "Mtsõri" (1839) ja "Deemon" (Deemoni võlus ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu. Tema peig on lahingus surma saanud ja ta laseb end nunnaks pühitseda, et pääseda kurja vaimu kiusamisest, kuid Deemon saab ta sealtki kätte ning võrgutab ta oma armastuse jõuga. Tamaara sureb tema süleluses. Ingel