kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid) 7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest jõukamate inimeste huvisid, võrdeline tulumaks, madalad maksud, majanduspoliitika sarnane IRLiga) VALITSUSLIIT JA OPOSTITSIOON valitsusliit e valitsuskoalitsioon on need, kes omavad ministrikohti (IRL - 19 kohta riigikogus ja reformierakond - 31 kohta riigikogus, neil on roheliste vaikiv toetus - rohelistel on 6 häält. kui rohelised neid ei toataks, siis valitsuse võiks maha võtta) opositsioonis rahvaliit 6, sotsiaaldemokraadid 10 kohta ja keskerakond 28 kohta
Võitlus opostitsiooniga Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli raskendatud, poliitline tegevus ja organisatseerimine ei tulnud kõnealla, võimude poolt suleti „Maaleht“ ja „Postimees“ võetsi sundhooldamisele, siseministeerium sai loa ilma kohtuotsuseta piirata liikumisvabadust, pakuti ka opositsioonlaste ära ostmist. Opostitsioon sai elujõudu kui 1935a suvel vabastati vabadussõdalased kes asusid kohe valitsust kritiseerima. Nende likvideerimiseks lavastati 8det 1935a riigipööre, kus vabadussõdalased arreteeriti ja saadeti enamus vangi. „Juhtiv demokraatia“ Isamaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse intsiatiivil loodi Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks mis seadis ülesse
võtaks, venestaks, ei esitaks sakslased mingid protesti" Wilhelm II "Kui Venemaal kõik segi läheb, ei jäta ma Balti provintse hätta, vaid lähen appi ja liidan nad Saksamaa külge" Ilmasõja eel püsis põhimõte, et Saksamaa ei sekku Baltikumi küsimustes Venemaa siseasjadesse. Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele jõududele (Rootsi). Vahetult enne ilmasõda vahetus Rootsis valitsus, Soome küsimus kripeldas neil hingel, kuid dem opostitsioon oli niivõrd võimas, et sõtta sekkumiseni ei jõutud. Jäädes neutraalseks, oli Rootsil võimalik kaubavahetust endasi pidada. Teine võimalik jõud, kellele tugineda, tundusid olevat Ve vähemusrahuvused, õhutada neid valitsusevastastele väljaastumistele. ... Baltisakslased keeldusid igasugusest koostööst eestlaste ja lätlastega. Kuni 1917 a Vene revolutsioonini olid baltisakslased üldjuhul kuulekad Vene keisrile.
annaabi.ee 
