keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest, tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks (Juri Lotmani hilisemad tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse
ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi.
pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault
annaabi.ee 
