ride seotusest seaduse ja õigusega ning vahetu suunamine ja kontroll parlamendi poolt ei ole vajalik. Seega ei oleks vajalik ka ministri õigus anda prokuröridele täitmiseks kohustuslikke korraldusi. Esiteks lükkab ülaltoodud väite ümber juba see, et vastavalt uutele kriminaalmenetluslikele põhimõtetele ei lähtu prokurör oma otsuste juures enam ainult legaliteediprintsiibist, vaid ka oportuniteediprintsiibist ja seega peab tõlgendama avaliku huvi mõistet. „Avalik huvi“ ei ole aga seaduslik mõiste selles mõttes, et seda oleks ainuüksi seadusele ja õigusele suunatud käitumisega võimalik interpreteerida. Avaliku huvi olemasolu või selle puudumine kindla teo juures on igakordne õiguspoliitiline otsus ja seda saab teha vaid poliitilisele kontrollile allutatud eksekutiivvõim. Seetõttu ei ole seadustega seotus enam nii tugev ja on vajalik täiendav demokraatlik legitimatsioon
emshelp=true&eid=1147532&u=20111101154023. 32 Bordeaux’ deklaratsiooni seletuskiri (viide 10), p 10. Sellisele seisukohale on asunud ka Eesti prokuröride üldkogu 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis. Arvutivõrgus: http://www.prokuratuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49663/% DCldkogu+deklaratsioon+05+03+2010.pdf. 33 Kuigi üksikutes Euroopa riikides (Itaalia, Hispaania) on legaliteediprintsiip absoluutne, avaldub prokuröri lähtumine ots- tarbekusest (oportuniteediprintsiibist) ja seega tema otsustuste diskretsioonilisus esmajoones selles, milliseid kriminaalasju menetletakse prioriteetsena. Kõikide juhtumite ühetaoline menetlemine ei ole võimalik. Vt P. J. P. Tak (viide 21), lk 6. 34 N. Cowdery. Independence of the Prosecution. Arvutivõrgus: http://www.lawcouncil.asn.au/fms/speeches/Rule%20of%20 Law/Session%204%20Nicholas%20Cowdery.pdf.
uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses: oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused: krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202) krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203) 1