varandust, aga on armastusest oma kallima vastu, nõus ka sellest loobuma. Näidendis on osa ka Barbara õel Sarah'il ja tema kaasal Lomax'il, Undershafti pojal Stephan'il ja laste ema Leedi Britomart'il. Ema on ehtne näide kõrgklassi daamist, kellele on kõrge enesehinnang, kuid kes on oma laste õnne nimel valmis ka kõigeks ning sellepärast võib pidada teda selle teose moraalsuse kehastuseks. Võib ju loota ja arvata, et Barbara ja Cusin oponeerides isa põhimõtteid ka tasakaalustavad kogu selle julmalt masendust täis tõdede komplekti, aga kahjuks nii see ei lähe. Raha võidab ka selles loos. Äri läheb Cusinile ja Barbara, selle asemel, et aidata vaeseid, näljas ja haigeid inimesi, loobub neist. Järgides isa põhimõtteid hakkab ta abistama neid, kellel on kõik füsioloogilised vajadused olemas, lootes nendesse natuke vaimu puhtust sisendada. Näidendi sisule tõmbaks paralleeli elu enesega
hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja
pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, sest arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus ühiskonnas, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võim on detsentraliseeritud ka territoriaalselt, kui see on võimalik. (Demokraatia liigid, 2004)
annaabi.ee 
