sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis ootamatut, nimelt põgenes kodunt õe juurde. Miina oli kindel, et peale sellist häbi, mis Pritsule langes, jätab ta tüdruku kindlasti rahule. Mees aga mõtles välja hoopis uue plaani, et hakkab tüdrukut meelitama sooja käitumise ja mesimagusa jutuga. Ta oli Miinaga koos igal vabal hetkel, kuid siiski jäi tema arvates sellest väheseks. Ta soovitas Miinat opmannile teenijaks, et siis saaks ka mõisas neiule lähedal olla. See kõik tõi hoopis Pritsule kahju, sest Miina oli meeltmööda ka opmannile ning enam polnud Pritsul mingisugust võimalust. Kupja- Prits pidi oma armsast Miinast loobuma, sest muidu oleks võinud ta kaotada oma hea töökoha mõisas. Pärast seda tahtis Prits Miinale kätte maksta, kuna see talle naiseks ei tulnud. Ühel päeval ilmuski see võimalus, kui Miinat mõisas karistati. Prits vaatas tüdruku piinlemist pealt
viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb. Prits tahtis nüüd Miinale kätte maksta, sest ta tüdrukut endale polnud saanud. Tal avaneski selleks võimalus.
viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb. Prits tahtis nüüd Miinale kätte maksta, sest ta tüdrukut endale polnud saanud. Tal avaneski selleks võimalus.
Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju, et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga
Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju, et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga
annaabi.ee 
