Olgu B ja C u ¨ks maatriksi A p¨o¨ordmaatriksite paar. Valemi (6.1) t~ottu kehtivad AB = E, BA = E; AC = E, CA = E. (6.2) 43 Maatriksite korrutamise assotsiatiivsuse kohaselt (vt. (1.21)) (BA)C = B(AC), millest (6.2) abil saame EC = BE = C = B. Seega omadus 6.3 on t~oestatud. Enne kui lahendame p¨o¨ordmaatriksi probleemi l~oplikult, tuletame kaks abivalemit. Moodustame n-j¨arku maatriksi A abil iga j Nn korral n uut maatriksit Ai(j) , kus i Nn . Maatriks Ai(j) saadakse maatrisist A j-nda rea muutmise teel. Nimelt j-ndasse ritta kirjutatakse i-nda rea elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|ij . (6.3) Arendame determinanti |Ai(j) | n¨
Olgu B ja C u ¨ks maatriksi A p¨o¨ordmaatriksite paar. Valemi (6.1) t˜ottu kehtivad AB = E, BA = E; AC = E, CA = E. (6.2) 43 Maatriksite korrutamise assotsiatiivsuse kohaselt (vt. (1.21)) (BA)C = B(AC), millest (6.2) abil saame EC = BE =⇒ C = B. Seega omadus 6.3 on t˜oestatud. ♠ Enne kui lahendame p¨o¨ordmaatriksi probleemi l˜oplikult, tuletame kaks abivalemit. Moodustame n-j¨arku maatriksi A abil iga j ∈ Nn korral n uut maatriksit Ai(j) , kus i ∈ Nn . Maatriks Ai(j) saadakse maatrisist A j-nda rea muutmise teel. Nimelt j-ndasse ritta kirjutatakse i-nda rea elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|δij . (6.3)
✄ ✂象形りゅう ✁ Algselt う m¨utoloogilise lohe 竜 emase isendi pea 岐頭 kujutis. 禹 kujutab emast ja isast m˜olemaid koos. きゅうじん くっきょく 〔説文〕seletab kui yang-seisu 陽の變, mis l˜oplikult 窮盡 k˜overdunud 屈曲. 窮 ja 九 on k¨ull homofoonid, kuid pole t¨ahenduslikult seotud. Luukirja 卜文 ‘pilve’ 雲 9 びたん ja ‘dekaadi’ 旬 m¨argid kujutavad lohet 竜 oma sabaotsa 尾端 kokku keerutamas. ¨
Kiirkiri hakkas v¨alja kujunema juba samaaegselt u ¨markirjaga v~oimaldamaks kiiret m¨arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri kujunes v¨alja j¨argmisena, vanimad n¨aited on orjakirja p~oimitud kirjutajatepoolsed vahem¨ arkused. K~oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨ ukikiri (, , , ), mis kolmest nimetatust hiliseim. L~ oplikult iseseisvatena olid kirjakujud v¨alja arenenud kolmandaks sajandiks Kolme Riigi ajal, W`ei j¨argseks perioodiks. Kanji t¨ anap¨ aeval Pika arenguloo ja divergeeruva kasutamise tulemusena hinnatakse kanji m¨arkide koguarvu t¨anap¨aeval u ¨le 50 tuhandele. M¨arkide tohutu arv tuleneb sajandite jooksul ladestunud erinevatest m¨argikujudest
annaabi.ee 
