valuregulatsiooniprotsessis. Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk morfinaani derivaat. Morfiini molekulis on kaks hüdroksüülrühma (OH), millest aromaatse tuuma küljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega, teine (asendis 6) aga alkohoolse hüdroksüüli omadustega. Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mõjuvad valu vaigistavalt peamiselt toime tõttu µ-retseptoritesse. Sama mehhanism põhjustab ka opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine, mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke. Kõrvaltoimena võib morfiin esile kutsuda ka iivelduse või oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mõjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel
viivad organismi kurtumiseni. Üheks kroonilise valu alaliigiks on neuropaatiline valu. Seda põhjustavad neuroloogilised haigused, mis haaravad valu aferentseid teid ning ei ole seotud perifeerse koekahjustusega. Onkoloogilist valu iseloomustab samuti nagu ägedat valugi hästi piiritletud valusööst. Teda on õigem liigitada ägeda taastuva valuna. Organismi kurtumine on veelgi intensiivsem kui kroonilise valu korral. Onkoloogiline valu allub hästi opioididele, kuid nende pikaajaline kasutamine põhjustab tundlikkuse vähenemise ravimi suhtes ja ravimsõltuvuse. Vähivalu võib olla: · Tingitud otseselt vähkkasvajast (tuumori füüsiline surve kehaorganismile); · Kaudselt seotud vähiga (lihasspasmid, lümfödeem); · Põhjustatud vähiravist (nt teatud kemoteraapia liigid võivad põhjustada neuropaatiat, kiiritusravi soolele võib põhjustada valulikke krampe ja diarröad); · Kaasuvatest haigustest (nt migreen, radikulopaatia jt).
6.8.7. Perifeerne neuropaatia Perifeerne neuropaatia võib esineda haiguse diagnoosimisel või tekkida müeloomi ravi käigus Kõikidel patsientidel, kellel tekib ravi käigus ≥ 2. astme neuropaatia, tuleb ravimi- te doose vähendada või ära jätta ( vt tabel 4) Ravida tuleb kaasuvaid haiguseid nagu diabeeti Neuropaatiline valu reageerib halvasti mittesteroidsetele põletikuvastastele prepa- raatidele ja opioididele; neuropaatilise valu raviks kasutatakse neuromodulatoorseid ravimeid 6.8.8. Tromboosi profülaktika Kasvaja, kasvaja ravi, infektsioon, venoosne tromboos anamneesis, liikumatus, rasvumine, parapleegia, erütropoetiinravi, dehüdratatsioon ja neerupuudulikkus on hästi teadaolevad riskifaktorid venoosse trombemboolia tekkeks, eriti hospitalisee- ritud patsientidel Kõiki patsiente, kes saavad talidomiidi või lenalidomiidi, peab hindama venoosse