politseile infot, mida inimene on tarvitanud Kui inimene on teadvusel, uuri, mida ta on tarvitanud ning räägi temaga pidevalt, et ta ei kaotaks teadvust. Toime järgi Opioidid Opioidid on depressandid ehk rahustava toimega ained. Opioidid jagunevad looduslikeks (morfiin, oopium), poolsüsteetilisteks (heroiin) ja sünteetilisteks (metadoon). Opioidide suhtes areneb tarvitajal kiiresti tolerantsus. Opioidid tekitavad kõigist uimastitest kõige tugevamaid võõrutusnähtusid. Opioidideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opioidid jagunevad: looduslikud (morfiin, kodeiin ); poolsünteetilised (heroiin); sünteetilised (metadoon). Toime järgi Kokaiin Kokaiin on stimulant ehk kesknärvisüsteemi ergutav aine. Kokaiini saadakse kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiini tarvitamine ei ole Eestis kuigi levinud. Amfetamiinitüüpi stimulandid
ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka." (Leisalu, 4) Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, tebaiin) ja pooslünteetilisteks (heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest.
Narkootilised opiaadid jagunevad: - looduslikud: morfiin, kodeiin, tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse opioidideks. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest,
manduvad ajukeskustes, mis koordineerivad liigutusi. See põhjustabki nendel patsientidel kontrollimatuid liigutusi. GABA't suurendatakse ängistusevastaste ravimitega, nagu näiteks Vaalium ja krambivastaste ravimitega. GABA'l on ka muid ülesandeid kehas, nagu näiteks energiarikkate molekulide tootmine rakus. Peptiidid- neid aminohapete ahelikke on hakatud uurima kui neurotransmittereid alles viimasel ajal. Aju peptiidid, mida kutsutakse opioidideks käituvad nagu oopium, leevendades valu või põhjustades unisust. 1973. aastal avastasid teadlased neuronitel mitmetes aju osades opiaatide retseptoreid, mis viitas sellele, et aju pidi tootma oopiumile sarnaseid aineid. Peale seda teadlased avastasid esimese opiaadi, mida aju ise toodab. See opioid sarnanes morfiinile ( oopiumi tuletis, mida kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ) Nad nimetasid selle enkefaliidiks ( EF ) (sõna-sõnaline tähendus "pea sees")
annaabi.ee 
