lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach
), kellele teater oli enne etendust mingi promoürituse korraldanud. Publik oli nii üles köetud, et tervitasid praktiliselt iga repliiki aplausiga; kui üks tegelane suskas sisse mingi päevakajalise nalja ("ta ütles, et kui elektri hind veel tõuseb, siis ta ei tulegi koju"), siis saal lausa hullus. Vanemuise "Lõbus lesk" oli mul siis üldse esimene operett elavas ettekandes näha ja kuulda. Ja kui hästi läheb siis ei jää esimene ilma teiseta ja teine kolmandata... Kaunid viini operetiviisid koos kevadiste armukõdinatega Pariisist on piisav põhjus veeta üks rõõmus õhtu Vanemuises. Maailma operetiloomingu säravamaid teoseid, Franz Lehri "Lõbus lesk" pakub lugu armastusest ja rahast 20. sajandi alguse Pariisist. Pariis on mulle alati kuidagi hingelähedane olnud aga ise pole sinnamaale veel jõudnud. Nii ma siis nopingi Paariisi killukesi igalt poolt, kus neid vähegi näen. Lavalt õhkus saali tõelist operetihõngu, heas mõttes vanamoodsat, viidatud siiski Isamaale
Operett Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach
See mõjub märkamatult, alateadlikult ja peab tekitama mingi heaolutunde. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 5 2. LÖÖKLAUL e. HIT, EVERGREEN Igal ajastul on olnud oma löökpalad- 17 sajandil menuett ja teised tantsud, 18 sajandil serenaad, 19 sajandil valsid ja operetiviisid. 20 sajandil moodsal tantsumuusikal põhinevad laulud. Lööklaulude laialdane levik sai alguse Ameerikat helifilmide vahendusel, kahekümnendatel- kolmekümnendatel aastatel, mil lööklaulu esitajate seas olid esikohal filminäitlejad. Paljud ameerika lööklaulud olid pärit muusikalidest, mis samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri.
annaabi.ee 
