Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
olevaga, otsekui hõlmatust pühast. Stace tõdeb, et väljasuunatud müstilised kogemused tekivad spontaanselt ja neid tõlgendatakse vastavalt kogeja usulisele traditsioonile ja sõnavarale. 13) Müstilise kogemuse uurimismeetodid Müstiliste kogemuste empiiriline ( e kogemustel põhinev; kogemuslik) uurimine on suhteliselt keeruline kahel põhjusel. Esiteks on müstikat ja müstilisi kogemusi raske määratleda operatsionaalsel ehk mõõtmist võimaldaval moel. Teiseks probleemiks on adekvaatse meetodi leidmine. Praeguseks on selles valdkonnas välja kujunenud kolm peamist müstilise kogemuse uurimismeetodit: avatud küsimustikud, retrospektiivsete kirjelduste analüüs ja müstika mõõtmisskaalade kasutamine. ● Avatud küsimustikud- s. t, et inimesele esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad
on kohaldamiseks õige norm. (Rosentau 2004, lk 293). Õiguse nagu paljude teiste tehisvahendite puhul on oluline, kuidas see vahendina toimib. Õiguse toimimise viisist ehk funktsioneerimise moodusest (tööpõhimõttest) sõltub vahendi (üldine ja suhteline) efektiivsus või kasutegur ning vahendi kestvus ja tootlikkus; samuti 172 ebameeldivate või kahjulike kaas- ja kõrvalefektide hulk. (Rosentau 2004, lk 293) Normid eksisteerivad ka operatsionaalsel, formuleerimata kujul. 173 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum
annaabi.ee 
