et teose tähendus suurel määral sõltub lugejast. Lugeja olemus: · mudellugeja (ideaallugeja, kes mõistab teose lugemisreegleid), tegelikult ei eksisteeri · Tegelik lugeja reaalselt teost lugev isik, kes lugemisel lähtub tekstis olevast lugemismudelist ( nt krimkast ei oota keelemängu), isiklikust elukogemusest, tõlgenduskogukonnast (kooslus, keda ühendab sarnane ellusuhtumine), põlvkonna ootushorisondist (teatud vanusegrupi ootused ja eeldused, millest lähtuvalt teost hinnatakse) Retseptsiooniteooria tekkis 1960-1970ndatel vastukaaluks uuskriitikale, uurib teose vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb.
Millised olid Teie ootused lugema asudes ja kuidas ootushorisont muutus lugemise käigus? Teost loetakse varasemate teoste taustal. Ootushorisonti saab rekonstrueerida teosest lähtudes. Teos suunab lugejat ilmsete ja peidetud signaalide, tuttavate joonte ja vihjete abil end teatud viisil vastu võtma. Ootushorisont võib muutuda, teos võib seda avardada, algseid ootusi lõhkuda jne 67. Tooge näiteid teostest, mille esteetiline distants valitsevast ootushorisondist (Jaussi mõistes) on väga väike või päris suur. Esteetiline distants: vahemaa väljakujunenud ootushorisondi ja uue teose vahel. Väike distants (teos vastab üldlevinud ootustele) osutab ajaviitekirjandusele, suur distants (nõuab horsiondimuutust) aga uuenduslikule kirjandusele. Uuendusliku teose väärtused võivad esile tulla alles pikaajalises retseptsiooniprotsessis, kui muutub ootushorisont. Teos tuleb paigutada ritta teos lugejad uus teos
reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest. Ootushorisont on Hans-Robert Jaussi hermeneutilises teoorias võimalik ootus, mis meil teksti reeglite ja kogemuste põhjal tõlgendades tekib. Loo mõistmiseks rakendab lugeja oma eelnevat kogemust ja teadmisi, mida autor juba kirjutades ette kujutab ning seega on ta teadlik lugeja ootushorisondist ehk eeldustest, mida ta tekstile esitab. Ootushorisondi komponentideks on: a) tuttavad žanrireeglid ja -normid; b) eelnev kirjanduskogemus (tuttavate teoste teemad ja vormivõtted); c) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus). Seetõttu võib autor sellega manipuleerida, näiteks jättes mulje, et lugu liigub õnneliku lõpu poole, kuigi tegelikult on see traagiline. Reinhart Kosellecki ajalooteoorias on ootushorisont oletuste kogum, milliseks tulevik
annaabi.ee 
