Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin
ning kes kasutab lugemisel osaliselt samu tõlgendusstrateegiaid ii. nt sõprusringkond, huvigrupp või perekond iii. tõlgenduskogukond määrab ka suhtumise teistesse kunstivaldkondadesse d. oma põlvkonna ootushorisondile i. lugeja arusaamises teosest peegeldub ka tema aeg 1. teos võib jääda võõraks, kuna teose kirjutamise ja lugemise ajaline vahe on distantsilt suur ii. ootushorisont ühe põlvkonna lugejate poolt
Lüürika tekstuaalne autor: meeleolu või mõtteavaldus. Lugeja. Lugeja loob teose tähenduse. Mudellugeja on kujuteldav lugeja, kes mõistab ja järgib teose lugemisreegleid (viiteid lugemiseks: teadmised jms). Tegelik lugeja on reaalne lugeja, kes toetub tõlgendamisel sissekirjutatud lugemismudelile, oma elukogemusele, tõlgenduskogunnale (sarnase ellusuhtumisega inimesed, millel on sotsiaalne mõju) ning oma põlvkonna ootushorisondile (põlvkonna lugejate jagatud ootused ja eeldused). Lüngad on ebamäärased tekstikohad, mille lugeja täidab ja mõtestab ise oma kujutlusvõimega. Avatud teostes on mõttevabadus suur, suletud teoses väike. Alltekst on autori kirjundatud varjatum tähenduskiht (nt ka ületamaks tsensuuri; enesetsensuuri rakendab autor ise, et pääseda tsensuurist). Lugejaga seostub ka lugemisnauding (ootused, pingelisus jm). Proosateose