väljendada üksnes teatud rolle mängides, st seda esitledes teistele, nt kuri olemist. Tugevate bioloogiliste aheldumiste puudumisel on retsiprooksetest rollidest saanud inimkäitumise koordineerimise mehhanism. Kord ja korraldused. Me muudame oma elu juhitavaks, luues sotsiaalseid institutsioone, mis täidaksid sama rolli, mis instinktid loomade puhul. Muudame teatud käitumisprogrammid harjumuspäraseks. Kultuuri püsivus. Me õpime, mida oodata, ja meie kogemused vastavadki meie ootsutele. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, ent vastupidine protsess ei toimi: kui väidame, et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel. Weberi moderne organisatsioon: ¤ Modernne bürokraatia teeb vahet ametikoha ja isiku vahel, kes sellel töötab
erinenud kunagi enam kui ühe kuuptolli jagu. (Gould, 2001). Mortoni tehtud katsed näitavad selgelt, et mustanahalistel on kõige väiksem aju ja seega on nad ka alaväärtuslikud (Pilt 1), kuid Gould leiab nendes katsetes palju ebatäpsusi. Näiteks jättis Morton valikuliselt välja või siis liitis juurde suuri alajaotusi, eesmärgiga saada mõõdetava grupi keskmiseks tulemust, mis vastas tema ootsutele. Ta võttis arvesse Peruu inkad, vähendamaks indiaanlaste keskmist, kuid jättis kõrvale hindud, tõstmaks kaukaaslaste keskmist. Gould toob ka välja Mortoni ilmselged eksimused, näiteks ta oli veendunud, et erinevused kolju suuruses tähistasid erinevusi sünnipärastes vaimsetes võimetes. Ta ei kaalunud kunagi ühtegi teistsugust alternatiivi. Lisaks ei arvutanud Morton kunagi välja keskmisi soo või kehakasvu järgi, sest kui ta oleks välja arvutanud kehakasvu mõju, oleks ta
võõralt, nagu oleks keegi teine minu sisse pugenud. Ei tea aga olen ennast sellistest olukordadest leidnud. läbi eneseanalüüsi testi lk. 106-108. Pidin kogema fakti,et klient on mulle tähtsam kui ma ise. Õnneks küll ei ole ma teiste tundeid sellega riivanud- ma vähemalt ise loodan ja arvan nii. 2. Vaatlusülesanne lk.110: kirjelda vaadeldud situatsioone ning vasta ülesandes esitatud küsimustele. On tõesti õige, et ei saa tõsiselt võtta klienditeenindajat, kellel ei ole vastavalt ootsutele sobivat välimust, riietust. Ei kujutaks küll ette, et meil käiks tüdrukud tööl kuidas meeleolu on. Samas ei eristaks ka klient kes on kes. Kelle poole pöörduda, et endale sobibat toodet,teenust leida. Olen nõus väitega, et esmamulje on üsna määrav. Eeltoodud näidetele ei oska hetkel küll midagi lisada. Kui klient siseneb, otsib, ootab ta algselt teenindajat, silmsidet, tervitust. Kui nähakse, et sa oled kohal, muutub koheselt kliendi keha hoiak. Klient muutub kindlamaks