Pronksiöö sümbolid Analüüs: Milliseks sümboliks oli pronkssõdur eestlastele, milliseks venelastele? Pronkssõdur oli eestlastele nagu meenutus Nõukogude võimust. Eestlastele ei meeldinud see pidev meeldetuletus vene võimust. Pronkssõdur jättis mulje, et austame Venemaad. Paljud eestlased olid õppinud sellega elama, ehk isegi leppisid sellega, et venelased seal austust avaldamas käivad, kuid kõik ei saanud sellest aru. Osad eestlased võibolla ootasidki hetke, et väljendada oma enda viha venelaste vastu. Venelastele oli see aga eelkõige meenutus toimunust ja kadunukeste mälestamispaik. Nad ei mõistnud, et nende käitumine võib ehk eestlastele pahameelt valmistada. Samas võibolla mõistsid ning venepoolsed provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata. 2005. pronkssõdur visati punase värviga üle, miks?
alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta tulebki, see unenägude seletaja! Teeme talle otsa peale!" karjusid nad üksteise võidu. Ainult vanem vend RUUBEN tahtis Joosepit päästa. Ta tegi vendadele ettepaneku Joosepit mitte surmata, vaid heita ta lähedal asuvasse kaevu (ta lootis, et saab õhtu saabudes venna kaevust välja aidata). Nii tehtigi. Õnneks oli kaev tühi. Kui vennad keha kinnitama asusid, möödus neist kaupmeeste karavan, mis suundus Egiptusesse. Ühel vendadest tuli mõte Joosep kaupmeestele maha müüa
alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta tulebki, see unenägude seletaja! Teeme talle otsa peale!" karjusid nad üksteise võidu. Ainult vanem vend RUUBEN tahtis Joosepit päästa. Ta tegi vendadele ettepaneku Joosepit mitte surmata, vaid heita ta lähedal asuvasse kaevu (ta lootis, et saab õhtu saabudes venna kaevust välja aidata). Nii tehtigi. Õnneks oli kaev tühi. Kui vennad keha kinnitama asusid, möödus neist kaupmeeste karavan, mis suundus Egiptusesse. Ühel vendadest tuli mõte Joosep kaupmeestele maha müüa
pidevalt käidi imesalvide abil vargil või tehti endale kratte, kes tegid peremehe sõnade järgi tööd. Kõik haigused või surmad olid just kui inimese kujuga, kes käisid ja kimbutasid inimesi. „Meel oli rõõmus ja Imbi ümises isegi vaikselt laulda, ehkki teadis, et metsas on igasuguse hääle tegemine ohtlik – kollid, külmkingad ja hundid võisid kohale ilmuda ning su pintslisse pista, rääkimata igasugustest tõvedest, kes ainult seda ootasidki, et inimene suu lahti teeks. Siis on ju hea sealt august konnana sisse karata ning asuda inimeselast vaevama ja piinama, kuni temast luu ja nahk järel.“ (lk.83). „“Kunagi ei tohi ühelegi hüüdmisele vastata, sest niimoodi need tõved ju inimesi oma võrku püüavad! Kõnnivad ringi ja katsuvad kellegi kergemeelsust ära kasutada, huikavad ja karjuvad ja kui siis keegi vastu huikab, on sellel nagu puugid kallal ja ei lasegi enam
annaabi.ee 
