Oma kogemusest on olnud hetki, kus järjekorda ei ole ning ostu sooritamiseks kulub 3 minutit, kuid on olnud ka olukordi, kus peab järjekorras ootama 12 minutit. Seega võiks oletada, et ühes tunnis külastab söögikohta 15 klienti. 3.1 Teenindussüsteemi peaks pikemalt uurima, et kätte saada täpsemaid andmeid. Sobiks ilmselt nädalane või kahenädalane vaatlus. Selle aja jooksul peaks kirja panema klientide arvu, ootamisaja pikkuse ning teenindusaja pikkuse. Ajalised erinevused võivad tekkida teenindaja kvalifikatsioonist ja töökogemusest ning tehnikast. 3.2 Kuna järjekorrateooria põhineb juhuslikkusele, siis probleemid on praktiliselt vältimatud. Segadus võib tekkida andmetes, aga ka tehnikas, teenindaja probleemides ning kliendi probleemides. 3.3 Andmeid peaks koguma kahes perioodis esmaspäevast kolmapäevani ning neljapäevast pühapäevani
(eriti lapseeas). Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud elektroentsefalograafia. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest kunagi ka epileptilised hood .See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja vaid väikesel osal haigetest jääb kolle aktiivsena alles. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem.Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud, kui puuduvad teised puuded, siis haige õppimis- ja töövõime on täpselt samasugune kui teistel
määratud. Niisiis peab ravimite võtmise muutma osaks oma igapäevastest tegemistest, nt söömine, hammaste pesemine või magama minek. Kui kaua peab ravimeid tarvitama? Varem arvati et epilepsia on eluaegne haigus, aga uuringud tõestavad, et see pole kaugeltki nii. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest ka kunagi epileptilised hood. See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Võib oletada, et haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja väikesel osal haigetest jääbki kolle aktiivsena alles. Kogu selle kolde aktiivsuse (ja seega hoogude võimalikkuse) perioodil tuleb tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid. Ravimite võtmise lõpetamist kaalutakse kui hoogusid pole olnud 2 aastat ja EEG on korras.