100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle teksti kohta öelda, läksin kindla peale välja. Ooperi üheks naispeaosaks oli Erika, keda kehastas Kadri Kipper. Kadri Kipper, sopran, on alates 2012.aastast Estonia ooperisolist. Erika oli päriselt ka olemas, ta oli üks Estonia tantsuteatri alusepanijaks
Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703. aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud). Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. (2) 4 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise
kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas
aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli
Samas on Glinka ooperi oma muusikastiililt tegelikult väga mõjutatud itaalia ooperist (Glinka käis 1830. aastate algul Itaalias laulmistunde võtmas ja uute ooperitega Bellini, Donizetti) tutvumas, aga publik tunnistas ta kohe ,,õigeks" rahvuslikuks ooperiks. Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (esietendus 1821 Berliinis) tabas sakslaste meeleolusid pärast Vabastussõdu Napoleoni vastu, vajadust kinnistada oma rahvuslik identiteet ja seda ka muusikas, kus ooperivallas õukondades valitses itaalia ooper. Zanri poolest on ,,Nõidkütt" tugevasti mõjutatud opéra comique'ist. (NB! ,,Nõidkütti" käsitletakse tavaliselt põhjalikult keskastmes, seepärast eeldan selle tundmist.) Teema 10. Sümfoonia ja sümfooniline poeem. Sümfoonia 19. sajandi esimesel poolel: esimesel kümnendil (1800-1810) on peamine autor Beethoven ning tema sümfooniate mõju järgmistele kümnenditele on väga suur. See väljendub
annaabi.ee 
