hollandlane, 1841). 1849 1874 oli ta 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Sveitsi. 1870-1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga, kellega tal oli kolm last. 1876 avati Richard Wagneri ooperiteater 1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise muusika kõrgpunktiks ning tema loomingus toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Richard Wagner oli oma tegude poolest suur mees ta sai hakkama ooperireformiga, milleta ilmselt me teatri- ega ooperisaali ette ei kujutaks. Nagu igal asjal on kaks poolt, on ka Wagneri ooperireformil omad plussid ja miinused. Enne Wagneri ooperireformi olid ooperid justkui seltskonnaüritused, kus käidi mõnusalt aega veetmas ning juttu rääkimas. Wagner mõistis, et nii need asjad ei lähe ja et tuleb midagi muuta. Ta kustutas saalis tuled seda selleks, et inimestel oleks parem lavalist tegevust jälgida ning mitte nii väga keskenduda ümbritsevale keskkonnale
Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati
20 SAJAND HILISROMNTISM Varasemalt oli võimalik kindlaid tunnusjooni määratleda, siis 20. sajandi muusikal puuduvad kindlad tunnusjooned, kuna neid on nii palju. Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim · Ekspressionism HILISROMANTISM See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks. Iseloomulik: · Suured esituskoossseisud · Vaskpillide suur osakaal · Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne) GUSTAV MAHLEV 1860-1911 On sündinud Tsehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina, töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule
aastal esietendus ooper ,,Carmen´´ Ka seda ooperit tabas vihane kriitika, mis põhjustas sügava depressiooni Ja Bizet suri südameataki tagajärjel 1875. a suvel https://www.youtube.com/watch?v=4DNGMoMNLRY Saksa ooper Saksa ooper Ooperi keskuseks oli Dresden Sajandi algul võitles oma olemasolu nimel (liiga vähe oma rahvusest lauljad ning ka repertuaari) See hakkas paranema 1817. aastal kui ooperitruppi hakkas juhtima Carl Maria von Weber Sajandi keskpaigas tuli aga Richard Wagner oma ooperireformiga, mis parandas ooperi seisu Kaks teatri tüüpi a) Õukonnateater b) Linnateater Õukonnateater Finantseeris õukond Publikuks oli õukond, kuid sajandi teisel poolel publik laienes Linnateater Kujunes välja 18. saj lõpus Selle asutamine oli seotud keskklassiga Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid