Professionaalid tulevad enamasti Peterburi konservatooriumist ja nende eesmärgid ulatuvad märksa kaugemale lihtsatest koorilauludest. Ennekõike tuleks nimetada monumentaalse loomelaadiga Rudolf Tobiast (1878-1918) ja Artur Kappi (1878-1952). Kuid näiteks Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" (1909, esimene selles ñanris) peab korralikku esiettekannet ootama kolmveerand sajandit. 1908 kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini. Sümfoonilise muusika sünd on seotud Tartu ja Vanemuisega, kus 1900 hakkas tegutsema eestlaste sümfooniaorkester, mis 1908 muutus suvemuusikaorkestriks ja tõi esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumad teosed. 1909 tähistati Tartus eesti muusika päeva, kavas juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. XX sajandi alguskümnenditel tuli avalikkuse ette terve põlvkond heliloojaid, kellest
Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi heliloomingus mõnedes modernsetes muusikalides, toovad mõned sellised tööd (mõnel moel) tagasi pigem traditsioonilise ooperini kui operetini. 4 W. S. Gilbert'i pilti vaata Lisa 2 5 Sir Arthur Sullivan'i pilti vaata Lisa 4 7 KOKKUVÕTE Seda uurimistööd koostama hakates püstitasin ma endale selle tööga seoses põhiliseks eesmärgiks välja uurida opereti tekke- ja arengulugu. Ning uurimistööd koostades see mul ka õnnestus. Oma töö otsustasin ma jagada kahte suurde alajaotusesse, esimene on definitsioonid ning teine opereti ajalugu
1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemuine" Tartus. 1885. aastal "Vanemuine" jõudis esimese muusikaetenduseni, Weberi laulumänguni "Preciosa" . 1906. aastal valmis "Vanemuise" maja. 1939. aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber. 1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel. 1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal.
annaabi.ee 
