Hamburgis(1703 – 1706). Seal hakkas tal karjäär väga edukalt arenema tänu tema väga heale muusika haridusele. Järgmine suur periood on Itaalias ja Hannoveris(1706 – 1712), mille ajal ta rändas palju Itaalias, kohtus kohalike heliloojatega ja õppis neilt uusi oskusid. Itaalias sai ta endale väga kasulike tutvusi. Saksamaal Hannoveris sai ta kuurvürsti kapellmeistriks, millest sai tema hüppelaud järgmisele perioodile Londonis(1712 – 1759). Londonis pühendus Händel ooperiloomingule; temast sai ooperiteatri juht(Kuninglik Muusikaakadeemia). Suurele edule vaatamata elas ta üle kolm pankrotti ja 1737 aastal ajurabanduse. Kriisist välja tulemiseks hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalmuusikat, kuid suurema menu tõid talle oratooriumid. 1751 aastal hakkas Händeli nägemine nõrgenema, kuni see peale kolme ebaõnnustunud silmaoperatsiooni täiesti kadus. Oma viimased eluaastad veetis ta dirigendi ja organistina. 14
Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. Hannover ja London 1710-1712 1710.a. sai Händel Saksamaal Hannoveri kuurvürsti kapellmeistriks, kuid see koht oli vaid hüppelauaks järgmisele. Peatselt hakkas ta sõitma Londoni vahet ning alates 1712.a. jäigi ta sinna elama. Hannoveri kuurvürstist sai 1714.a. Inglise kuningas George I . London 1712-1759 Londonis pühendus Händel ooperiloomingule. Temast sai "Kuningliku Muusikaakadeemia" (nii nimetati tollal ooperiteatrit) juht. Vaatamata esialgsele suurele edule elas Händel üle kolm teatri pankrotti ning 1737.a. tabas teda ajurabandus. Nüüd oli Händel sunnitud otsima uusi võimalusi, et kriisiolukorrast pääseda. Ta hakkas kirjutama rohkem instrumentaalmuusikat, kuid tõelise menu tõid talle oratooriumid. Viimased aastad 1751.a. hakkas helilooja nägemine nõrgenema. Pärast kolme ebaõnnestunud
Haydn Wolfgang Amadeus Mozart (27.01.1756- 5.12.1791) oli austria helilooja ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse lääne muusikaloo üheks säravamaks andeks. Mozart sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Üles kasvasid nende seitsmest lapsest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna. Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule ning ooperite saatusele. Amadeus alustas väga noorelt. Tema isa Leopold juhtis tugevalt poja muusikalist arengut. Tema kohta öeldakse, et ta oli geniaalne improvisaator, haruldase kuulmisega ja fenomenaalse mäluga. Juba 5-aastaselt kirjutas ta oma esimesed palad. 6-aastaselt alstas ta kontserdireisidega mööda Euroopat. 9- aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia,10-aastaselt esimese ooperi. 1773.-1781. Töötas ta Salzburgi peapiiskopi õukonnas ja seal komposeeris
Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites ning kasutas küllaltki palju polüfoonilisi võtteid. Tema muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose, kuid esiplaanile jäi siiski ooper. 4 Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas ta Viini õukonnateatri tellimusel, kuid see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu. Paneb hämmastama fakt, et 12-aastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri. Tähtsaimad tema ooperitest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan" (1787), "Cosi fan tutte" (1790) ning "Võluflööt" (1791). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kus
rahvusliku koloriidiga. Erilist huvi pakuvad meisterlikult arendatud koorid. E. Aav ei kasuta ooperis autentseid rahvaviise, ometigi on kogu teoses tunda rahvamuusikale omast põhivärvingut. Võrreldes vokaalse küljega on orkestri osatähtsus "Vikerlastes" suhteliselt tagasihoidlikum. Teosel oli küllaltki suur menu- ainuüksi esimesel hooajal etendati teda 18 korda. E. Aava "Vikerlaste" edu tiivustas teisigi heliloojaid pöörama tähelepanu ooperiloomingule. Kaasa mõjus ka "Estonia" teatri olukorra teatav paranemine. Nimelt saadi täiendada orkestri koosseisu, solistide kaader täienes noorte lootustandvate lauljatega, teatri kunstiline juhtkond hakkas tundma senisest suuremat huvi algupärase ooperi vastu. "Estonia" avas 1929. aastal oma sügisese hooaja järjekordse uudisooperiga, millek oli Artur Lemba "Kalmuneid". SISU: Ooperi libreto aluseks on setu rahvaballaad, mis jutustab noormehest, kes hea viljasaagi eest lubab kosida kalmust naise
annaabi.ee 
