välja andjaks Karl August Hermann. 1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter. 1925. aastal asutati Kultuurkapital. 1932 alustas Berni konventsiooni alusel tööd Eesti Autorikaitse Ühing. 1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull. 1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava. 1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane", "Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942
Oratooriumi liberto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne, esimesel puhul on tugevam seos traditsioonilise kirkumuusikaga, teisel ooperiga. Varane ooper oli 17. sajandi algul suurte õukonnapidustuste kõrgpunktina eraldi zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, siis said seda endale lubada vaid vähesed õukonnad ja neidki harva. Veneetsias, Euroopa kõige rikkamas ja toretsevamas linnas, avati 1637. aastal esimene avaalik ooperiteater. Esimesed silmapaistvad teosed Veneetsia ooperilava jaoks lõi Claudio Monteverdi. Tavaliselt ajloolise või mütoloogilise süzeega ooperites oli suur hulk tegelasi, koori ja balletti aga majanduslikel põhjustel vähe ning väike oli ka orkester. 17.sajandil kujunes Napoli ooperkoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel poolel suures osas Euroopat. Napoli ooperkoolkond keskendus rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille
kevadel puhkenud kuuenädalane AustriaPreisi sõda, millest Itaalia Preisimaa liitlasena osa võttis, puudutas otse- selt ka Itaalia territooriumi. Olgugi et jäämine Sant' Agatasse muutus ohtlikuks, ei lasknud Verdi ennast segada. Ta töötas keset tulekahjusid ja rahutusi innukalt edasi ning kirjutas "Don Carlose" riigi ja kiriku vahelise terava võitluse perioodil. Perioodil, mil Roomas endiselt võimutseva paavsti türanniast kõigiti vabaneda püüti. Töötanud Schilleri teose ooperilava jaoks põhjalikult ümber, lõid libretistid imposantsete massistseenide, balleti ja viie vaatusega "suure ooperi", mille kohmakad mastaabid ja kunstlik ülesehitus Verdi mõttelendu parasjagu ahendasid. Ka Schilleri süzee kaotas ideelisest sügavusest ja täiusest väga palju. Vabaduse ja humaansuse kirgliku eestseisja Rodrigo Posa kuju on libretos vaesem, tegelaste hulgast puuduvad Carlose tähtsaim poliitiline vaenlane hertsog Alba ja jesuiit Domingo
annaabi.ee 
