Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9
Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim helilooja oli Napoli ooperikoolkonna peameister Alessandro Scarlatti, kelle eeskujul hiljem alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks Georg Friedrich Händel, kelle loomingusse omakorda kuulub 30 oratooriumi. Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmuse abil. Tavaliselt on see
saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637. a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat CLAUDIO MONTEVERDI (1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna ALESSANDRO SCASLATTI (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk)
17.saj hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637.a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17.saj lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat Claudio Monteverdit (1567 1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna Alessandro Scarlatti (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Ooperi tegevustikul ei olnudki eriti suurt tähtsust. Tõsise ooperi kõrval oli nüüd ka koomiline rahvaooper see sündis 18.saj algul. Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale
annaabi.ee 
