Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper. Tihti põhjalikult läbi mõeldud prantsuse ooper(koor, ballett) Mitme zanriline teater- teater kus mängiti ühe katuseall teatrit, ooperit, balletti,
Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb
1 Mozarti ooperid Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning
tegevust. Lauljaid, koori ja kogu lavalist tegevust saadab orkester, kogu muusikalist koosseisu juhatab dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos
Verismi heliloojatele. ,,Carmeni" sümfoonilisus avaldub saatuse teema kasutuses, see kasvab, areneb, kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta". + 2 sümfooniat. Giuseppe Verdi Wagneri, Bizet ja Tsaikovski kõrval on ta 19. sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu temale sündis Itaalias esimene autorikaitse. Teosed: kokku loonud 26 ooperit (nt. ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff"). ,,Macbethis" olu uudne psühholoogilise tõe taotlus negatiivsed tegelased pandi laulma kähinal, sosinal. ,,Othellos" loobub ta numbriehitusest, püüdlus tegevuse voolavuse poole. ,,Traviata" ainus ooper tema kaasajast. Ta oli suur meloodiameister
· G. Verdi on itaallane, kes on sündinud Itaalia väike külas, nimega Roncole. Aga P. Tsaikovski on venelane, kes on sündinud Uuralis. · Verdi elas kauem, 88 aastat, aga Tsaikovski suri nooremalt, 53 aastaselt. · Verdi armastas kajastada ajaloolisi sündmusi, aga Tsaikovski armastas kajastada psühholoogilist sisu, inimeste hingelisi elamusi. · Võrreldes Tsaikovskiga oli Verdi möödunud sajandi teise poole suurimaid ooperiheliloojaid. · Mõlemal algas loominugline periood väga varases nooruses. Nt Tsaikvskil on 10 aastaselt kõige loomingulisem periood. Ja Verdi oli 7 aastaselt orelimängija San Michele Arcangelo's. · Verdi ei saanud konservatoorimusse sisse, aga Tsaikovski lõpetas konservatooriumi hõbemedaliga. · Mõlemad kolisid kodulinnast. Verdi kolis Busseto'sse ja Tsaikovski kolis Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse.
annaabi.ee 
