andnud neile täielikku psühholoogilist iseloomustust. Siit ka tema tegelaste teatud abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus, südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune. Tulemuseks oli see, et ehkki ta ooperid on ooperimuusika ajaloos auväärsel kohal ja pole tänapäevalgi teatrite repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid ennekõike ooperiajaloo kuulsusrikkaid tähiseid. Tema teistest tuntud teostest peale "Orpheus ja Eurydike" oli veel "Iphigeneia Aulises", "Alceste", "Armida". Klassitsismiajastu tõi kaasa päris palju muudatusi muusikas. Kõige märgatavam oli muusika muutumine lihtsamaks ja selgemaks. Peale kolme Viini helilooja Mozart'i, Haydn'i ja Beethoven'I, lisas klassitsismile värvi ka Christoph Willibald Gluck. Kasutatud kirjandus: internet http://www.karadar.com/Worterbuch/gluck.html
Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile. Kasutab kõiki suure teatrimaja võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides, pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti, teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925-2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga Opera – peen iroonia ooperi ja ooperiajaloo aadressil, kasutatakse lõike Monteverdi ooperi „Orpheus“ (1607) libretost: ooperizanr on nagu Eurydike – loojumine, allakäik. See liin on põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglismaal tegutses ja tegutseb praegugi Peter Maxwell Davies (s. 1934). 1969. aastal valmis tal tsükkel „Kaheksa laulu hullule kuningale“: 1 solist (vaimuhaige kuningas George III) ja 4 instrumentalisti, kes istuvad linnupuurides, ühes keskses stseenis tahab kuningas neile laulmist õpetada. 1972
) “Riigiteater” (1971). Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile. Kasutab suure ooperimaja kõiki võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides. Pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti. Teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925–2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga “Opera” – peen iroonia ooperi ja ooperiajaloo aadressil. Kasutatud lõike Monteverdi ooperi “Orpheus” (1607) libretost: ooperižanr on nagu Eurydike – loojumine, allakäik. See liin on omakorda põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglise helilooja Peter Maxwell Davies (s 1934) kirjutas 1969. a. tsükli “Kaheksa laulu hullule kuningale”. 1. solist (vaimuhaige kuningas George III) ja 4 instrumentalisti. Viimased istuvad linnupuuris. Ühes keskses stseenis tahab kuningas neile laulmist õpetada. 1972. aastast