Arvukas järglaskond võimaldab teha rangemat valikut ja soovitud geenide kiiret levikut tõus 88. aretusisasloomade saamine · . ioloogilise sigimisvõime ja sperma produktsiooni alusel järjestatakse isasloomad: jäär à pull à täkk à kult. · Jäär ja pull produtseerivad kontsentreeritud spermat - ejakulaadis 1-10 ml x 109 spermi, · täkk ja kult 100-300 ml x 105 spermi. · Viljastamiseks on vaja mõni miljon spermi oolemmi läbimiseks ja üks sperm ühineb munarakuga. · Järelikult on vaja ejakulaat jagada seemendusdoosideks ja tagada paljude, isegi sadade või tuhande emaslooma seemendamine. 89. aretusisasloomade hindamise põhimõtted ja kasutamise programmid · . Toimub ka silmajärgne hindamine, kuid aluseks pole jõudlus, vaid välimik. · Konkursside ja näituste loomade välimik on kindlasti korduvalt hinnatud, mistõttu
oligoletsitaalne - vähe rebu (ainuõõssed) mesoletsitaalne - keskmiselt rebu (kahepaiksed) polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus: isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad) teloletsitaalne - polaarne, rebu ühel poolel (linnud) Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku poolt; katab munaraku membraani e oolemmi; nt zona pellucida imetajatel - sekundaarne munakest - toodetud abirakkude poolt; katab munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine
munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest katab munaraku membraani – oolemmi, spetsiaalne rakuväline maatriks, sisaldab peamiselt glükoproteiine, mida sekreteeritakse areneva munaraku poolt, vahel ka ümbritsevate rakkude poolt. Paljudel loomadel kutsutakse primaarset munakesta ka vitelliinkestaks e rebukestaks, imetajatel kutsutakse seda helevöötmeks e läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida) Rebukest kaitseb munarakku mehaaniliste vigastuste eest, samuti toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel
annaabi.ee 
