hieroglüüfiliseks. Selles kirjas kasutati läbisegi piltsõnu, häälikumärke ja teisi sümboleid. Kasutati ka lihtsamat - hieraatilist kirja. See koosnes seotud tähemärkidest, milliste kirjutamine läks kiiremini ja oli kergem. Hieraatilist kirja kasutati maksude ja arvete üleskirjutamiseks. Hierogüüfe kasutati hauakambri seintele ja mälestusmärkide kirjutamiseks. Kirjutati roosulega, papüürusest paberi peale. Tahmast valmistati musta ja ookrist punast tinti. Koolis käisid ja lugemist-kirjutamist õppisid vaid vähesed poisid. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistööd, muusikat ja tantsimist. Poisid alustasid viieselt ja lõpetasid 12. aastaselt. Tähtsaimad kirjutajad olid need, kes tegutsesid templite juures õpetajate ja õpetlastena. Igapäevaelu. Igapäevaelus elasid inimesed tellistest ehitatud majades, kus olid nelinurksed ruumid väikeste akendega
organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha. Huuled Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis tooniti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks.Tarvitusel oli ka oranz huulevärv. Rasvane huulevärv pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis töötasid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Nägu Aristokraatidest egiptlannad tarvitasid näo värvimiseks puudrisarnaseid kollasest ookrist tehtud segusid, mehed aga tegid end tumedamaks oranzika värvi abil. Ilu soovi kõrval kanti puudrit näole ka kaitseks kuuma ning päikese vastu. Põsepuna leidis kasutamist ka nahadefektide varjamisel. Ravitsemine ja maagia Muistses Egiptuses panid arstid luumurdudele puust lahased, mis seoti kinni taimekiududega. Samuti puhastasid arstid haavu õli ja meega. Nad kasutasid opereerimisel nuge, tange ja metall- või puusonde. Kui ravi ei
1998). Koopamaal- kunstiteos, mida kujutasid koopaelanikud ehk neandertallased. Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki taimekiudude või pintsliga, mis oli valmistatud oksakestest või loomakarvadest. (Morris, N. 2004). Teadlased arvavad, et enne jahiretke kogunesid kütid loomapiltide ette, tantsisid, põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994) Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus. Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest
annaabi.ee 
