vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala. Tsüklon : M < ---------- K talvel sula ,lumi , tuisk , temp. Soojeneb. Suvel vihm , jahe , läheb jahedamaks . Antitsüklon: K --------------> M Talvel : päike ,külm. Suvel selge ilm , soe . Eesti ilma mõjutavad : Põhi arktiline õhk , kuiv, väga külm.
Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi: dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat), flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete
· Vähi koorik muutub keetes rohelisest punakaks. Krabi · Krabilised ehk lühihännalised on kümnejalaliste seltsi kuuluvate kõrgemate vähkide rühm. · Krabiliste tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure rindmiku alla. · Krabilisi katab enamasti tugev välisskelett ning esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. · Krabisid võib leida kõikidest maailma ookeanitest, peale selle elutseb neid ka magevees ja maismaal. Eriti liigi- ja vormirohkelt on krabilisi troopilistes piirkondades. · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade pikkus küünib 4 meetrini. · Eestis on krabilistest sagedasti kohatud Läänemeres hiina villkäppkrabi. · Elusana roosakaspruuni värvusega krabi vahetab keetes värvi ja muutub oranzikaspunaseks.
kõige püsimatum üldse. Voolaval kujul on ta vedel, gaasilisel kujul aur ja tahkena jää. Talvel näitavad Siberis külmunud järvepinnad vees jäätumise hetkel esinevaid jõude. Jää jääb veepinnale ujuma, sest see on veest kergem. See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal. Pilved moodustuvad ookeanitest ja toovad vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse. Jagamine on kõige alus. Rohelus, mis paistab pilvede vahelt, on õhuhapniku allikas. 70% sellest gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks, tuleb vetikatelt, mis annavad ookeani pinnale tooni. Meie Maa tugineb tasakaalul, milles igas olendil on oma roll täita ,ja eksisteerib ainult tänu teise olendi eksistentsile. Vaevumärgatav ja õrn harmoonia, mida on lihtne rikkuda.
annaabi.ee 
