Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ookeanilisi" - 6 õppematerjali

Litosfäär
3
doc

Litosfäär

4,5 km). Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad: Tekivad kurdmäestikud ja süvikud, sest ookeaniline laam läheb mandrilise alla. Laamade põrkumisaladel esineb: maavärinaid ja vulkaane ning tekivad mäestikud ja süvikud. Kuumad täpid: laamasisesed vulkaanilised piirkonnad. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island. Vulkaane esineb: Laamade kõkkupõrke- ja lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Litosfäär
1
docx

Litosfäär

laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus ­ kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud ­ kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift ­ tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp ­ magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan ­ lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan ­ suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera ­ negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan ­ looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud ; vulkanism -

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Litosfäär- kordamisküsimused kontrolltööks
3
doc

Litosfäär- kordamisküsimused kontrolltööks

tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Aafrika, Antarktika, Euraasia, India-Austraalia, Põhja-Ameerika, Vaikse ookeani,Lõuna-Ameerika. 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisese vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustadesookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea- hiidmanner, mis koondas endas kõiki tänapäeva mandreid. 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? · Kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud. · Suikuvad- ajutise puhkarahu seisundis olevad. · Aktiivsed- pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. 11. Kus enamus vulkaane paikneb?

Geograafia → Geograafia
76 allalaadimist
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.

Geograafia → Geograafia
167 allalaadimist
Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

Himaalajani. 38. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik). Kuum täpp(tuum) ­ laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahvööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, põhjustades mandrite rifistumist (Hawaii ­ Imperaatori ahelik). 39. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge ­ kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged ­ kahe keha eemale suunamine ­ keha väljavenitamine (3)nihkepinged ­ kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 40. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Maateaduste kordamisküsimused
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

(veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik). Kuum täpp(tuum) ­ muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiva vulkaanilise aktiivsusega ala. Sealt kerkivad vahevööst väga kõrge temperatuuriga magmavoolud, mille kohal maakoor rabedaks muutub, lõheneb ja sealt voolab magma välja. Enamasti on sealne magma basaltse koostisega ja ei põhjusta plahvatusi vaid hoopis moodustab ookeanilisi saari, põhjustades mandrite riftistumist. 31. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge ­ kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged ­ kahe keha eemale suunamine ­ keha väljavenitamine (3)nihkepinged ­ kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 32. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud

Maateadus → Maateadus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun