(Trei, 1991) SIGIMINE Punavetikad võivad paljuneda nii spooridega, sugulisel teel kui ka vegetatiivselt. Nende sigimine on iseäralik kõikidest teistest taimerühmadest. Peamiseks põhjuseks on see, et paljunemisrakkudel puuduvad viburid. Sugutu paljunemise juures tekivad sporangiumides üksikult või nelja kaupa spoorid, mida nimetatakse vastavalt monospoorideks ja tetraspoorideks. (Trei, 1991) Võrdlemisi keerulist sugulist paljunemist nimetatakse oogaamiaks. Emassuguorganis, oogoonis areneb ainult üks munarakk. Oogoon on varustatud trihhogüüniga, erilise jätkega, mis püüab liikumatuid isassugurakke(spermaatsiume). Trihhogüünil toimubki viljastamine. Viljastatud sügoodist arenevad karpospoorid. Diploidsed karpospoorid väljuvad vette ja kinnituvad veekogu põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991) PUNAVETIKAD EESTIS
külgharud. Peatelg koosneb kesksetest suurtest rakkudest, mis on ümbritsetud väiksematega. Tallus kinnitub veekogu põhja risoidide abil. Vegetatiivne paljunemine toimub risoididel tekkivate sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel tekivad mõnede üherakuliste külgharude kaenlas oogoonid ja anteriidid. Oogoonid on piklikovaalse kujuga. Nende sein koosneb spiraalselt keerdunud pikkadest rakkudest, mille tippudest eraldunud viiest lühikesest rakust moodustub kroon. Oogoonis paikneb munarakk. Anteriidid on oogoonidest väiksemad, ümmargused. Valminud anteriidid on oranzid. Anteriidi kest koosneb kaheksast kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim
Peatelg koosneb kesksetest suurtest rakkudest, mis on ümbritsetud väiksematega. Tallus kinnitub veekogu põhja risoidide abil. Vegetatiivne paljunemine toimub risoididel tekkivate sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel tekivad mõnede üherakuliste külgharude kaenlas oogoonid ja anteriidid. Oogoonid on piklikovaalse kujuga. Nende sein koosneb spiraalselt keerdunud pikkadest rakkudest, mille tippudest eraldunud viiest lühikesest rakust moodustub kroon. Oogoonis paikneb munarakk. Anteriidid on oogoonidest väiksemad, ümmargused. Valminud anteriidid on oranzid. Anteriidi kest koosneb kaheksast kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim
Peatelg koosneb kesksetest suurtest rakkudest, mis on ümbritsetud väiksematega. Tallus kinnitub veekogu põhja risoidide abil. Vegetatiivne paljunemine toimub risoididel tekkivate sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel tekivad mõnede üherakuliste külgharude kaenlas oogoonid ja anteriidid. Oogoonid on piklikovaalse kujuga. Nende sein koosneb spiraalselt keerdunud pikkadest rakkudest, mille tippudest eraldunud viiest lühikesest rakust moodustub kroon. Oogoonis paikneb munarakk. Anteriidid on oogoonidest väiksemad, ümmargused. Valminud anteriidid on oranzid. Anteriidi kest koosneb kaheksast kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim
annaabi.ee 
