Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks
Kirg, ülespuhutud kõne Apaatia, passiivsus Lojaalsus rühmale Lugupidamine kõrge ea vastu Toplettõde ja reaalsus Matsolikkus Manana, tsükliline aeg Orienteeritud inimsuhetele Arusaamad Juhtimine ja staatus Paljudes Lääne ühiskondades omandatakse staatus tänu raskele tööle, saavutustele ja mõnikord rikkusele. Mehhikos pole asi mitte niivõrd saavutustes, kuivõrd täislikkuses. Mehhiklasest juht võib olla saavutanud oma positsiooni alselt tänu sünniõigusele või onupojapoliitikale, aga ta ei saavuta edau, kui ta ei näe vaeva eha loo hiigelsuurt võrku sõpradest, äripartneritest ja ametnikest, kes aitavad tal oma võimu alustalasid tugevdada. Need suhted on üles ehitatud keerukatele isiklikele sidemetele, mis võimaldavad paluda teeneid, mida tavaliselt ka osutatakse ja mille eest lõpuks küsitakse vastuteeneid. Äris nõuab tippjuht alluvatelt vastuvaidlematut kuulekust ja austust, kuid nagu konfutsianistlikus
GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG Gustav Erikssoni suguvõsa ja esivanemad hakkasid Rootsi ühiskonnas esile kerkima 14. sajandil ning nii sellel kui ka Gustavi aegsel perioodil oli valitsevaks ühiskonnakorraks feodaalkord. 14. sajandil oli sugulaste kaitsmine, aitamine ning juhtide puhul sugulaste kõrgetele ametikohtadele määramine ,,iseenesestmõistetav". Esinesid ka niiöelda kliendi- patrooni suhted. Tänu sellisele ,,onupojapoliitikale" tõusis alates 14. sajandist esile ka Vasade suguvõsa. Upplandi alamaadlist Põhjamaade kõrgaadliks Kuigi sellel ajal ei kasutatud veel nime Vasa ja üldse suguvõsanimesid veel ei kasutatud, siis alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes