pidamistingimused jne. Sageli on raske määrata, kui suurel määral mõjutavad antud tunnuse fenotüübilist variatsiooni e muutlikkust geneetilised tegurid (genotüüp) ja kui palju keskkond. Keskkonna ja genotüübi mõju osatähtsuse selgitamisel erinevatele tunnustele kasutatakse identsete (monosügootsete ehk ühemuna-) ja disügootsete (erimuna-) kaksikute uurimist. Kaksikutemeetodi eelis keskkonnategurite mõju uurimisel ontogeneesile seisneb selles, et ühemunakaksikutel on identne genotüüp. Keskkonnategurite mõju osatähtsuse hindamiseks uuritakse identsete kaksikute paare erinevates tingimustes ja jälgitakse tunnuste kokkulangevust (konkordantsust) või mittekokkulangevust (diskordantsust). Loomade geneetiline identifitseerimine Miks? Põlvnemise kontrollimine Identsuse kontrollimine Tõuloomade, sperma ja embrüote müük Mono-ja disügootsete kaksikute eristamine
loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler Õppimisinstinkt: püüab ühendada eristust õppimise ja instinktide vahel; on olemas teatud eluetapil väga tugev õppimisvalmidus Nüüdisaegne zoosemiootika Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna Evolutsiooniline arengubioloogia: keskendub ontogeneesile, milline on keskkonna mõju ja roll elusolendi kujunemisele ja ka evolutsioonile Loomade kommunikatsiooni käsitatakse ka lähtuvalt kirjandusteooriast. Kui on korduvad episoodid, järgnevused, kas neid võiks kirjeldada ka lugudena. 5.03.15 Autokommunikatsioon Klassikaliseks näiteks loomadel nahkhiirte kajalokatsioon – kuulmise põhjal info takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja
Nii on sageli raske määrata, kui suurel määral mõju- 47 tavad antud tunnuse fenotüübilist variatsiooni (muutlikkust) geneetilised tegurid (genotüüp) ja kui palju keskkond. Keskkonna ja genotüübi mõju osatähtsuse selgitamisel erinevatele tunnustele on sobivaks meetodiks osutunud identsete (monosügootsete ehk ühemuna-) ja disügootsete (erimuna-) kaksikute uurimised. Kaksikutemeetodi eelis keskkonnategurite mõju uurimisel ontogeneesile seisneb põhiliselt selles, et ühemunakaksikutel on identne genotüüp. Selleks, et kindlaks teha keskkonnategurite mõju osatähtsust, uuritakse identsete kaksikute paare erinevates tingimustes ja jälgitakse tunnuste kokkulangevust (konkordantsust) või mittekokkulangevust (diskordantsust). Arvatakse, et paljudes katsetes on üks identsete kaksikute paar võrdne 10...25 loomaga katse- ja kontrollrühmas.