Sellest lähtuvalt jääb autorist mulje, et ta võtab seda uuringut kui järjekordset geomeetrilist ülesannet. Nagu ta ise raamatu algupoolel mainib, meeldis talle kooliajal hirmsasti geomeetrilisi ülesandeid lahendada ning käsib ka lugejal haarata sirkel ja joonlaud, et konstrueerida ringe ja kujundeid. Maie Remmel toetub oma uurimuses hästi palju arheoloogiale. Ta otsib oma hüpoteesidelejust vastuseid arheoloogiast või siis sobitab enda hüpoteesid vastavalt arheoloogiale. Autor onselle jaoks suurel hulgal materjale läbi töötanud, mis jätab mulje, et arheoloogiast saabainuõiget ifnormatsiooni. See võib tekitada lugejas tunde, et tegeleme müstikate uurimisega. Lugejate huvi äratamiseks on raamatu pealkirjaks valitud ,,mõistatuslik", mis siis peaksinimestesse müstikat sisendama. Kindlasti kauget mineviku uurides seda sealt ka leiab. Pealkirja teine pool ,,Muinas-Eesti" sisaldab endas rahvusromantika hõngu
mikrolülituste topoloogia õigus(protsessor) Autoriõiguse muud immateriaalsed õigused: 1) Õigus isiku nimele moeloojad, Bjorn Thalin 2) Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis) Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav) Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!! Millal tekib autoriõigus? teose loomisega. Ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist ega muid asju. Võin sahtlis ka hoida. Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega! Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi
ku n s t l i ku l t v ä l j a tõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid on sellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise commonlaw kui õigustraditsiooni omaks võtnud. 35. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos.Ratsionaalse loomuõiguse rajajaks peetakse Hollandi juristi Hugo Grotiust (1583- 1645). Ta samastas roomlastekombel rahvusvahelise õiguse ning loomuõiguse ja uskus nagu Aquino, et loomuõigus pärineb jumalalt, kes onselle inimestesse kirjutanud, kuid inimesed on selle unustanud ning nüüd lähevad l.õ. ja positiivne õigus lahku.Grotius leidis, et loomuõigus on täielikult kooskõlastatav positiivse õigusega, vahendiks inimmõistus ning abiksajalooline võrdlus, s.t. millised normid on pikaajalised ning leiduvad kõikide rahvaste juures, millised muutuvad,esimesel juhul tuligi kõneks loomuõiguslik lahendus. Probleem aga oli selles, et inimmõistus vahendina muutisdoktriini liiga
annaabi.ee 
