Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim. Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi on ainult üks, seadusi muudavad riigi valitsejad oma tahte järgi ja pilatakse rahva poliitilisi õigusi. Autoritaarne erineb totalitaarsest selle poolest, et seal puudub himuvalitsemine ja vangilaagrid ning mingil määral arvestatakse rahva heaoluga. Totalitaarses on aga ühiskonna- ja majanduselu
Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mõistus(=mõtlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurite ülesandeks on riigi valitsemine, sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks on varade loomine. Ei või oodata paremaid riike seni kuni pole paremaid inimesi ja seepärast onriigi tähtsaim ülesanne kodanike kasvatamine. Kasvatus peab olema riiklik, üldine (peab arendama keha ja vaimu) ja peab olema valiku printsiip. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. Non rex est lex, sed lex est rex – mitte kuningas ei ole seadus vaid seadus on kuningas Juba antiikmaailmast pärineb idee sellisest ühiskondliku elu riiklikust korraldusest, mis vastab ka kaasaegsetele ettekujutustele õigusriigist. Õiglaseks loeti sellist ühiskondliku korraldust,
valitsussektori osatähtsus majanduses maksusüsteemi ülesehitus töötu abiraha maksmise kord. OECD andmetel on automaatsed stabilisaatorid vähendanud ELi riikides SKP tsüklilist kõikumist 1990. aastail keskmiselt 25%. Soomes ja Taanis on automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid kõige efektiivsemad Eestis ei avalda AFS märkimisväärset mõju Automaatsed stabilisaatorid Eesti fiskaalpoliitikas AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem onriigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud. Kuna Eesti sotsiaaltoetused on tagasihoidlikud, maksukoormus suhteliselt madal ning maksud väheprogresseeruvadsiis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik Diskreetne stabiliseerimine Diskreetne ehk situatsioonikohanefiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine. RIIGIVÕLG
annaabi.ee 
