“isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P
mõõtemääramatus 13. Mõõtevea mõiste Mõõteveale ei saa anda hinnangut, mõõtehälbele aga saab anda hinnangu . Viga = mõõtetulemus - tõeline väärtus (tõelist väärtust pole reaalselt olemas, seega ei kasutata ka vea mõistet) 14. Mõõtemääramatus: allikad, käsitlus, hindamise meetodid Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seonduvparameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatud omistavate väärtuste tõenäosust. Praktika näitab, et ühtki mõõtmist ei saa teha absoluutselt täpselt. Ja seda vahemikku, kuhu mõõdetava suuruse tõeline väärtus jääb, nimetataksegi mõõtemääramatuseks. Parameetriks võib olla näiteks standardhälve, mida nimetatakse standardmääramatuseks. Mõõtemääramatus sisaldab üldjuhul palju omponente. Mõnda neist saab hinnata määramatuse A-tüüpi(statistilisel viisil) hindamismeetodil mõõdiste seeriate statistilise
üldiselt usaldusväärsema korduvuse hinnangu kui lihtsalt standardhälve. Seejuures võivad erinevad mõõteseeriad olla läbi viidud erinevate perioodidega ja neil võivad olla erinevad mõõteväärtused. Need mõõteväärtused peaksid aga olema sarnased, sest reeglina mõõtmise korduvus sõltub mõõteväärtusest. /27/30/ 21 4.9 Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus e. Määramatus on mõõte- või analüüsitulemusele omistavate võimalike väärtuste hajusust iseloomustav parameeter. Määramatus on põhiline tulemuste usaldusväärsust iseloomustav parameeter. Mõõdis xi on üksikmõõtmisel saadud väärtus, näiteks mõõteriista näit ühekorsel lugemi võtmisel või ühe tiitrimise tulemus. Mõõteväärtuse parimaks hinnanguks normaaljaotusele alluvate xi puhul on nende mõõdiste aritmeetiline keskmine x. Mõõtetulemus on mõõdetavale omistavate väärtuste kogum, mis võib olla esitatud: 1
kaalutakse vastavalt sellele, kuidas mõõtetulemus muutub sõltuvalt nende suuruste väärtuste muutumisest. Liitstandardmääramatus, mida tähistatakse u(y)-ga, määratakse kõigi mõõteülesandes osalevate suuruste xi standardmääramatuse u(xi) põhjal. 40. Laiendmääramatus Laiendmääramatus on parameeter, mis annab mõõtetulemuse ümber niisuguse vahemiku, et see sisaldab eeldatavasti suuremat osa mõõtesuurusele mõeldavalt omistavate väärtuste jaotusest. Laiendmääramatust tähistatakse tähega U ja saadakse liitstandardmääramaatuse u(y) korrutamisel katteteguriga k. U= k*u(y) 41. Kattetegur Kattetegur on arv, mida kasutatakse kui liitmääramatuse korrutistegurit, et saada laiendmääramatust. Katteteguri värtust valitakse vastavalt vahemiku (y-U) kuni (y+U) vajalikule usaldadavusele p. Tavaliselt jääb k arvväärtus vahemikku 2 ...3
annaabi.ee 
