*Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel
Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi
Näiteks 1956. aastal Ungari ülestõus, kus inimesed võitlesid kommunistliku reziimi vastu. Selle tulemusel sai peaministriks I. Nagy kes teatas, et lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Selle peale NSV Liit vallutas Budapesti. Kas Euroopa ühinemisel (EMÜ, NATO) oli alternatiivi- Ainus alternatiiv oleks olnud liituda NSV Liiduga. Kuna nende liitude eesmärk oli NSVL leviku peatamine Euroopas, pidid kõik Euroopa riigid kokku hoidma, et NSV Liit ei saaks omavolitseda. Miks ei realiseerunud pärast Teist maailmasõda Atlandi harta põhimõte, et rahvastel on suveräänne enesemääramisõigus- Atlandi harta põhimõtteid ei jälgitud, sest NSV Liit ei kavatsenudki neid jälgida vaid muuta kõik NSV Liidu uued asumaad totalitaarseks ja kukutada neis demokraatlik riigikord ja alustada venestamis poliitikat. Arutlege teemal "Kas külm sõda oli eelkõige ideoloogiline võitlus"- Külm sõda oli täielikult ideoloogiline lahing
annaabi.ee 
