ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest. Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud Vaikiv ajastu – inimestel puudus sõnaõigus, kogu ühiskond oli allutatud range kontrolli ja korra alla Tartu Rahu – sõlmiti Eesti ja Nõukogude liidu vahel 2.veebruar 1918 Tartus
tuntuks saanud Suvesõjana. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid asendab Nõukogude okuptasiooni natsliku okupatsiooniga. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavlitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune pollitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakkas mitmete keeldudest üleastujate ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangitsamine. Tapeti ka juute ja mustlaseid. Saksa okupatsiooni aastail tapeti Eestis ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti majandus oli rängalt kannatanud ja Saksa okupatsioon ei toonud sellele leevendust
maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna ja külaelu ning inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud. Peasi, et elanikud järgiksid seadusi ja tasuksid korralikult makse. Elanikkond jagunes varanduse ja tegevuse järgi gruppideks: kapmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks jmt. Igal külal oli oma meestest koosnev omavlitsus, mis püüdis kohalike asjadega imla riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtunike poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 1 "Inimene, ühiskond, kultuur" II osa, keskaeg lk 25 6 Perekonna suhted Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa traditsioonidest
annaabi.ee 
