Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne. Kuid ,,Mahtra sõda" pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula.
kokkuleppimisest ja sageli seaduse tasemel nende määratlemine. Loob aluse ametnike identiteedile ning professionaalsuse. Avalik teenistus on oluliseks komponendiks hea valitsemise ning riigi usaldusväärse ja professionaalse toimimise juures. Seega on AT ka majandusarengu eeliseks. Majanduskasv põhineb suurtematel reformidel ja muutustel. (Est 90ndate algul) Majandusareng põhineb AT teenistuse kvaliteedil. Avalik teenistus suunab süsteemi elementide ja nende omaveheliste suhete arengut. (Eesti on siin) Eesti puhul on rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide mõju AT-le pigem kaudne. Põhilised jooned mis ühendavad demokraatilike riikide avalikke teenistusi: professionaalsus, väärtuspõhisus, neutraalsus, stabiilsus, usaldusväärsus (ühised väärtused). NPM-i haldusjuhtimise reformid, mis rõhutavad avaliku ja erasektori töötingimuste ja hüvede üksteisele lähendamist,
Välispoliitika Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. Peamiseks välisohuks oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel lootsid Eesti riigijuhid Rahvasteliidu ja Lääne Demokraatlike suurriikide abile. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud, kuna maailm huvitunud Eestist eriti. 1920 pandi suuri lootusi Balti liidule(Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis- poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus aga omaveheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastasseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping. 20- ndate teisel poolel tugevnesid Eesti ja Rootsi suhted Eesti 1930-ndatel 1929 puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis ruttu ka Eestisse. Kaupade hinnad maailmaturul langesid. Eestis vähenesid tootjate sissetulekud. Paljud ärid ja tehased läksid pankrotti, langes üldine elatustase. Sellega kaasnes rahva rahulolematus, süüdlaseks peeti erakondi ja riigikogu.
annaabi.ee 
