Noore küsimustele vastuseid otsides võib selguda, et esmapilgul lakoonilisena tundunud päring osutub hoopis keerukamaks probleemiks, mille lahendamisel tuleb noort suunata edasi teiste spetsialistide poole. Rahvusvahelise Haridus- ja Kutsealase Nõustamise Assotsiatsiooni (IAEVG) poolt on välja töötatud eetikakoodeks, mille põhjal on oluline pöörata tähelepanu teenuse kättesaadavusele ja läbipaistvusele, kliendikesksusele, koostööle ja noore omavastutusele. Samu põhimõtteid arvestades on Eestis välja töötatud karjääriinfo vahendamise teenusstandard, millel põhinevad soovitused heaks infoteeninduseks. Vahendatud suhtlemine: Kas käitud allaheitlikult, agressiivselt või ennastkehtestavalt? Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist, aga samas ka suhtlemispartneritega arvestamist. Kehtestades väljendame me teistele inimestele oma tundeid, arvamusi ja seisukohti. Kehtestava käitumise mõistmiseks on hea
rakendamisel kasutatakse erinevaid põhimõtteid. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Otsene ettevaatusprintsiip toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnalubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte. Näide Eesti õiguseset – KK ministri määrus prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded. *Arvulise normi piiresse jääva (SIC!) või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu
varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku neg mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele. Normatiivse e otsese evp all mõeldakse otse ja autonoomselt rakenduvat ettevaatuskohustust (üldist kkalast hoolsuskohustust). Normatiivne ettevaatus toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sh kklubades) sätestatud kknõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: ,,arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid"). Siiani rakendatakse evp tavaliselt strukturaalse e kaudse printsiibina, mis ei ole otsekohaldatav ja
annaabi.ee 
