õigusvaldkonna praeguse tegeliku olukorra, siis omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seaduseandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega. OVpoliitika näiteks on kohaliku omavalitsuse majandus ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika, õiguspoliitika jt. 7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? OVÕpoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV positiivset õigust reaalse sotsiaal- majandusliku olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega. Seega käsitleb OVÕpoliitka üksikasjalikult normide aktuaalset ja soovitavat olemit ning määrab kindlaks vajalikud eesmärgiasetused KOVÕ läbimõeldud arendamiseks. Kohaliku omavalitsuse õigus pole seega midagi muud kui jooksev OVÕpoliitika. Viimane võtab arvesse KOVÕ dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu KOVÕ teostamisest. 3 põhivaldkonda:
iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega. Omavalitsuspoliitika on nt KOV majandus- ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika, õiguspoliitika jt. 7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? Omavalitsusõiguspoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV-i positiivset õigust tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorraga ja põhiseadusliku korra teostamisega. Omavalitsusõiguspoliitika teostamisel võetakse arvesse erinevaid arusaamu KOV õigusest. See määrab kindlaks vajalikud eesmärgid ja suunised omavalitsuse õiguse arendamiseks. Korrapoliitika = millist omavalitsuskorraldussüsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema aktiivsed
osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika raames tegeletakse põhiseaduse ja seaduse alusel omavalitsusautonoomia realiseerimisega: munitsipaalasustuspoliitika; munitsipaalpersonalipoliitika; munitsipaalsotsiaalpoliitika; munitsipaalkeskkonnapoliitika; munitsipaalõigus-poliitika jne. 2.6. Munitsipaalõiguspoliitika: omavalitsusteadusharu, mis võrdleb positiivset munitsipaalõigust reaalse sotsiaal-majandusliku olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega; teeb kindlaks vajalikud eesmärgiasetused munitsipaalõiguse läbimõeldud edasiarendamiseks. Munitsipaalõigus pole midagi muud kui jooksev munitsipaalõiguspoliitika. Ta arvestab munitsipaalõiguse dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu munitsipaalõiguskorra teostamisest. Munitsipaalõiguspoliitikal on põhiliselt kolm valdkonda.
annaabi.ee 
