(linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus: valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule.
Veneaegse Eesti tähtsamad õiguse allikad. ``Balti Eraseadus`` Nikolai I hakkas Venemaal läbi viima õiguse kodifitseerimist, see mõjutas ka Eestit. Plaaniti viieköitelist seadustekogu: I köide 1846 kohalike ametiasutuste korraldused. II köide 1846 aadlikke, vaimulikke ja linnakodanikke käsitlev seadusandlus. III köide 1865 Balti Eraseadus (BES) koondati muud tsiviil- ja eraõiguslikud normid. Koostas õigusajaloolane Bunge 1856-1864, jõustus 1865 1866 Baltikumi valla omavalitsusseadus. See suurendas talurahva omavalitsuslikke õigusi. 1870 Venemaal vastu võetud Vene Linnaseadus. Hakkas kehtima 1877- 1878. Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a. Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel rahuleping, mille järgi Eesti- ja Liivimaa läksid Vene võimu alla. Baltikumis kehtis eriline Ida reziim, kus võim kuulus sakslastele. Tekkisid 2 kubermangu: Eestimaa k. ja Liivimaa k., elanikkonnaks vaimuliku, aadlikud, linlased ja
Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus (Baden-Württemberg, Baier): valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. 5) Omavalitsusseadus (viiel uuel liidumaal, endine SDV): valla või linna esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad. Määravaks on maakonna esinduskogu (Kreistag), maakonna komisjoni (Kreisausschuss) ja maakonnanõuniku (Landrat) või maakonna ülemdirektori (Oberkreisdirektor) omavahelised suhted. Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimu-organ
annaabi.ee 
