NSVL 19. Võrdle NSVLi ja Saksamaa okupatsioonipoliitikat Eestis aastatel 1940-1944. Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe? Eesti omavalitsusjuht 21. Kes oli K. Litzmann? Eesti kindralkomissar 22. 1939. a. oktoobris oli Eesti rahvaarv 1 130 000. 1945. aasta lõpuks aga 850 000. Nimeta kolm põhjust, miks kaotas Eesti 6 aastaga veerandi oma elanikkonnast? *Massiküüditamise käigus surid paljud nälga või tapeti. * Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti
· Hakkasid jälle tegutsema Eesti Vabariigi seaduste alusel taastunud omavalitsused · Saksasõbralikud poliitikud, kes tegutsesid saksa tagalas välismaal naasid Eestise moodustama Eesti Omavalitsuse tuumiku · Moodustati Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused Eestis kehtis Saksa sõjaväevõim, mis koosnes: Sakslaste Julgeoleku politsei Eestis - Martin Sanberger alluvuses 1) Komandandid linnades ja asulates 2) piirkonnakomissariaadid Eesti Omavalitsusjuht- Hjalmar Mäe alluvuses 1) Direktooriumid ja keskasutused 2) Maa- ja vallavalitsused 11.3 Rahva suhtumine Litzmann ja Sandberger olid ühisel arusaamal, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia. Eesti rahvas ei hakanud Saksa okupatsioonile vastu järgnevatel põhjustel: · Hirm eelnenud nõukogude okupatsiooni ees · Lääneriikide mitte sekkumine Eesti okupatsiooni
Horunzi (kuni 1884) Kantsler oli tavaliselt välisasjade kolleegiumi juht (välisminister), seega tähtsaim tsiviilametnik. Reaalne võim oli monarhil ja tema õukonnal. Kuna keiser või keisrinna võis ametnikke oma suva järgi ametisse nimetada ja erru saata, siis oli ametnik tavaliselt mitte visionäär, vaid käsutäitja. Impeerium oli jagatud kubermangudeks, kus kuberner oli keskvõimu esindaja, mitte omavalitsusjuht. 1802 viidi Aleksander I ja Speranski poolt läbi valitsusreform, millega kolleegiumite asemele loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse, justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded