teraviljatoodetes Vitamiinid: · Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1. Vesilahustuvad C, B, P, PP 2. Rasvlahustuvad A, D, E, K, F, Q10 · Vitamiinide imendumist ja omastavust takistaks liigne kohv, alkohol, suitsetamine · Vitamiinide puudumist organismist nim. AVITAMINOOSIKS · Vitamiinide üleküllus nim. HÜPERVITAMINOOSIKS Vesi: · 1-2% janutunne; · 6-8% tekib südame pekslemine, peapööritus, nahk kortsub, lihaste nõrkus; · Üle 10% eelmised haiguslikud nähtused muutuvad pöördumatuteks, lakkab urineerimine, nõrgeneb nägemine ja kuulmine, tekivad psüühikahäired
Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud, nagu näiteks liha valgud. Lihas leidub asendamatuid aminohappeid, neid ei ole organism võimeline ise sünteesima. Veel on liha oluline vitamiinide allikas (B-grupp, A,D,E,K), küllastumata (oleiinhape, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped) ja küllastunud rasvhapped (pekis või õlis). Veel leiame lihast erinevaid mineraalaineid. Inimese organism vajab toiduks liha, kuna taimne valk ei asenda loomset valku. Loomne valk aga soodustab taimse valgu omastavust. 9. Loomse valgu allikad Loomse valgu allikad on LIHA; PIIM; MUNA; KALA. Inimese valgu vajadus on 80…100 g ööpäevas. Sellest umbes poole peaks moodustama loomne valk (30…50g). 10. Toiduenergia allikad, nende energeetiline väärtus ja kasutamise järjekord. Toiduenergia allikate energeetiline väärtus: 1g rasva à 9 kcal 1g süsivesikuid à 4 kcal 1g valke à 4 kcal Toiduenergia põhilised allikad on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama alles rasvade
Varases arengufaasis on taimed Mg rikkamad kui hilisemal niitmisel. Andmed näitasid ka seda, et liblikõielistes oli Mg rohkem kui kõrrelistes. Katseandmetel oli ristikus varasel koristamisel Mgsisaldus 3,0 hilisel niitmisel 2,6 g kg-1, kõrrelistes aga vastavalt 1,5 ja 1,2 g kg -1. Sademeterikkamal kasvuperioodil on taimed väiksema Mg sisaldusega, sest toimub Mg väljaleostumine mullast. K mõjub negatiivselt Mg neeldumisele, kuid Ca võib vastupidiselt seda suurendada. Mg omastavust võib vähendada väike süsivesikute sisaldus ja kõrge proteiini kontsentratsioon. Liblikõieliste- kõrreliste segukülvide kasvatamine ning tasakaalustatud väetamine võimaldavad optimeerida rohusöötade mineraalelementide sisalduse. Mineraalelementide sisaldus oli suurim lutsernisöödas. Toortuha sisalduselt ületab lutsern teisi rohusöötasid ja enamasti on see üle 100 g kg-1 KA. Mineraalelementidest oli lehtede
annaabi.ee 
