Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat.
sisaldasid elavhõbedaühendeid. Kalade kaudu jõudsid elavhõbedaühendid inimestesse ja põhjustasid mürgistuse. Rootsis puhtisid talunikud vilja orgaaniliste elavhõbedaühenditega, millest inimesed ja loomad said raske mürgistuse. Nii aktualiseerus Hg mürgistusoht. 2. Elavhõbe omadused Looduses on elavhõbe haruldane. Teda esineb pinnases ja kivimites mitme erivormina, kuid sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul. 2.1.Elavhõbeda füüsikalised omadused Argielust tuntud metallidest on elavhõbe (Hg) ainus metall, mis toatemperatuuril on vedel. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on ta sobiv termomeetri täiteaine. Sellena on Hg ka paljudele tuttavaks saanud
Hukkunud lindude organismis avastati elavhõbedaühendeid. Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja elavhõbedaühendid. Elavhõbe jõudis isegi kanamunadesse. Seejärel keelustas Rootsi valitsus elavhõbedaühendite kasutamise põllumajanduses. 3 2. Elavhõbeda omadused Looduses on elavhõbe haruldane. Teda esineb pinnases ja kivimites mitme erivormina, kuid sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul. 2.1 Füüsikalised omadused Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv toa temperatuuril vedel metall. Ta on kõige raskem vedelik. Keeb temperatuuril +356°C ja tahkub -38.87°C. Tänu madalale keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3 . Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi
annaabi.ee 
