EESTIS: * televisioon kasvas välja raadiost * riikliku TV algus 1955 (EST üks 20 esimesest riigist) 19. jul 1955 esimene telesaade * 1951 raadioamatööridel juba valmis plaan, 1955 saadi telestuudio * esimesed 5 aastat tehti saateid raadiomajas * 1956 esimene telefilm, liikuvstuudio * esimesel aastal ~1h saateid päevas, 6p/näd. Alates 1961 saated iga päev * nov 1964 koliti üle telemajja. 1965 nimetati hoone ETV majaks * 1975 telepäev ~12,5 h, omasaateid ~3h * esimesed 10 aastat filmilindil, võimaluste laienedes juba videosalvestised * 1972 värviprogramm (esimene värvisaade) * 1980 uus TLN teletorn seoses olümpiamängudega * 25.dets 1981 valmis viimane värvikompleks ja siitpeale toodeti kõik ETV saated värvilistena 3.Nõukogude ja saksa okupatsioonide jälg 1940. aastate alguse ajakirjandusele. Totalitaarse süsteemi tuleku mõju eesti ajakirjandusele, ajakirjanikele. Kus sai kesta eestikeelne vaba sõna
kultuurisaated; lavastuslikud saated; muusikaesitused; spordisaated, sh spordiuudised; uudised. (ERR, 2014) 7 Kanal 2 pakub vaatajatele maksimaalsel tasemel kodumaist toodangut, tõstes ja arendades Eesti teletoodangu kvaliteeti. Näidatakse ainult valitud välismaist toodangut ning populaarseid ja värskeid filme üle kogu maailma. (Kanal 2, 2014) Telejaama TV3 eesmärk on pakkuda meelelahutust iga soo esindajale. Näidatakse nii omasaateid kui ka hankeprogrammi. (TV3, 2014) 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS 8 1955. aastal alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, mis esialgu edastas saateid nädalavahetustel, kuid aastate möödudes tehti seda üha tihedamini (Vahtre, 2005). 1957. aastast alustas Eesti Televisioon nädalaringvaate ehk ,,Aktuaalse kaamera" edastamisega. Järgnevatel aastatel tehti päevaülevaateid. (Lumiste, 1977) 1960
kus oli kolm stuudiot), esimene saade oma majast läks eetrisse alles juulis 1965. 14. jaan. 1965 nimetati Tallinna Televisioonistuudio ümber Eesti Televisiooniks. 1970. aastate alguses muutus Põhja-Eestis nähtavaks Soome televisioon (käiku läks Helsingis uus, võimas saatja), see muutis ideoloogilise olukorra siin nõukogude äärealal küllalt eriliseks. Tallinnas sai valida kuue teleprogrammi vahel, sh kaks Soomest. 1975 oli ETV telepäeva keskmiseks pikkuseks 12,6 tundi, sellest omasaateid 3,3 tundi. Esimesel 10 aastal jäädvustus kultuurilugu üksnes filmilindile. Kõik saated läksid otse ekraanile. Kardinaalse pöörde teletehnoloogiasse tõi videosalvestus. Esimene videosalvestus Eestis tehti 1965. aasta septembris, eetrisse jõudis esimene saade videomagnetofonilt 28. juunil 1966. Värviprogramm algas esialgu Kesktelevisiooni värvisaadete ülekannetega (1967), oma värviprogrammi loomisega alustati 1972. a lõpus. 1980 avati Tallinnas uus, 314 m kõrgune teletorn. 1980. a
annaabi.ee 
