o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid.
võimalus intressi saamiseks on tähtajaline hoius, mis on Eesti riigis kuni 100k € summas riikliku garantii all. Samas on intressid väga väiksed (nt LHV pangas alla 1%). Veidi riskantsem viis on raha ise kellelegi laenata. Niiviisi on tulu palju suurem, aga sellega kaasneb ka kõvasti suurem risk. Üheks võimaluseks on ka kinnisvara tagatisel laenude andmine. Kes aga riske ei karda võib kasutada ka inimeselt inimesele laenuportaale nagu Bondora, Omaraha, MoneyZen, Mintos jne. Üür - tasu eseme kellelegi kasutada andmise eest. Tavaliselt saadakse üüri kinnisvarast. Dividend - tasu dividende maksvate firmade aktsiate omamise eest. Ostes dividende maksvate firmade aktsiaid, on võimalik endale luua dividendidel baseeruv passiivne sissetulek. Roosaare soovitab oma portfelli koostamisel kasutada kombinatsiooni neist kõigist kolmest. Siis on alati meel rõõmus.
vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus
· Suured võlgnikud- koormus üle 80% SKPst · Mõõdukad võlgnikud 60%-80ja · Väikesed võlgnikud alla 60% Valuutaturu funktsioonid: 1) Ostuvõime või ostujõu ülekandmine ühelt valuutalt teisele (ühest riigist teise) 2) Krediidi andmine- annab võimekust juurde, saab kasutada võõrast raha. 3) Kaitseabinõude pakkumine kursimuutuste vastu riskide vähendamine/maandamine Valuutakursside liigitus 1) Otsene kurss- mitu omaraha ühikut on vaja anda ühe välisraha ühiku eest. Kaudne kurss- kui palju on vaja välisraha välja anda ühe kohaliku ühiku eest. 2) Hetkekurss ja tulevikukurss 10 3) Optsioonid õigus osta konkreetses koguses mingit valuutat. Futuurid- õigus kui ka kohustus osta konkreetses koguses valuutat. 1. Maailmaraha, dollar 2.Põhilised reservvaluutad
annaabi.ee 
