HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega
Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile tema isa, jttes ruumi kasvamise jaoks. Sama omaprane on Pipi kitumine. Ta ei ki koolis ja on selleprast peaaegu kirjaoskamatu. Kigiga suhtleb ta vga familiaarselt ja seda vtavad teised vahel solvanguna, ehkki Pipi ise oma familiaarsusega kedagi solvata ei soovi. Tnaval knnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi mber prata, aga sama hsti vib ta kte peal kndida. Alailma jutustab ta teistele luiskelugusid, eriti selle kohta, et mnel kaugel maal elavat inimesed veelgi imelikumalt kui Pipi.
joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku
kdunenud. Ometi vis selgelt theldada, et surnukeha rinnaosa oli mhitud ristikujuliselt. Ksivarred, jalad ja peenis olid mhitud kshaaval ja siis haaratud ldisse mhistessteemi. Parem ksi lebas vasakul puusal, vasak ksi parempoolsetel roietel, nii et ked moodustasid risti. Srmed ja varbad olid mssitud riideribadesse, nende peale olid tmmatud kuldhlsid. Pead mbritsesid pikuti ja ristipidi mhitud linase riide ribad, mille alt paljastus omaprane polsterkroon, mis sarnanes Osirise Atefi krooniga. Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni ngu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett, mis lebas sellel polstril, vrib erilist thelepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele amuletile omistatav smboolne thendus
annaabi.ee 
