maksumust kui kulusid-tulusid kogu Baltikumi läbiva raudtee peale kokku. Kolme Balti riiki läbiva uue raudtee ehitamise kogumaksumust hinnatakse 5 miljardi euro suuruseks investeeringuks, millest, sõltuvalt tööde iseloomust, kuni 85% on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab tänaste hinnangute põhjal ca 1,3 miljardit eurot. Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud ca. 250 miljonit eurot ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul. Mis vahe on praegusel raudteel ja Rail Balticul? Praegu on Eestis kasutusel tsaariaegne rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltic ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Praegused raudteed Eestis on projekteeritud või rekonstrueeritud piirkiirusele mitte üle 140 km/h, üldiselt jäävad piirkiirused aga pigem 100-120 km/h kanti. Rail Balticul lubatud kiirus on reisirongidele kuni 240 km/h. Rail
riigi koostöös rajatav projekt, siis üldiselt hinnatakse nii maksumust kui kulusid-tulusid kogu Baltikumi läbiva raudtee peale kokku. Kolme Balti riiki läbiva uue raudtee ehitamise kogumaksumust hinnatakse 5 miljardi euro suuruseks investeeringuks, millest, sõltuvalt tööde iseloomust, kuni 85% on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab tänaste hinnangute põhjal ca 1,3 miljardit eurot. Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud ca. 250 miljonit eurot ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul. ERR uuringute ja antud artikli järgi, mis viitab Rail Balticu maksumusele saab teada järgmist: Koos Kaunase-Vilniuse lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic 6 hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot, millest Eesti osa jätkuvalt 1,3 miljardit. (MAJANDUS, 2017).
Rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult koduvisiidi eest visiiditasu ei nõuta. Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi üldarstiabi osutaja saatekirja alusel, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. Kui aga kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, ei võta haigekassa üle teenuse eest tasumise kohustust. Seda nimetatakse ka täiendavaks omaosaluseks. Eelpool nimetatud täiendav omaosalus langeb ära kui kindlustatule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, kuid seoses trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi. Visiiditasu ei nõuta, kui: 1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale; 2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
annaabi.ee 
