Kohustuslik reserv keskpangas, millest pank saab takistusteta kasutada proportsionaalselt osa vastavalt hoiuste vähenemisele. Turukõlblikud väärtpaberid on väärtpaberid, millele ulatub panga omandiõugus, milleks on võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (võlakirjad, sertifikaadid, eelisaktsiad, mille puhul ei ole määratud tagasiostmine. Repo puhul ei laiene panga omandiõigus neile, käsutusõigust ei ole. Kasutamine, käsutamine, valdamine omanis ja millele laineb käsutusõigus (müügiõigus) Investeeringud Ülejäänud väärtpaberid, aktsiad, osad Tütarettevõtete aktsiad ja osad üle 50%, annab pangale kontrolli tütare/v üle Sidusettevõtete aktsiad ja osad 20%-50% annab kontrolli Muud aktsiad ja osad Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad. Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud. Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa.
G. Bailey ja Bruce Kapferer. Publitseeris palju ja tegi välitööd väga erinevates kohtades. Kasutas palju võrdlevat analüüsi teooria arendamiseks. Bergeni Ülikool 1960ndad ,,Ethnic Groups and Boundaries" (1969). Esimesi antropoloogilisi katseid piiri mõistmiseks. Keskendub etniliste identiteetide omavahelisele seotusele, suhtlusele. Välitöö Baktamanide juures Uus-Guineas Transaktsionism, strateegia, rituaal, teadmine, sümbolism. Analüüsis Lähis-Ida kultuurilist pluralismi Omanis ning arendas mudeleid kultuuri varjeeruvusest Balis ja Uus-Guineas. Professor Bergeni ülikoolis (1961-72), Oslos (1973-85) Töötab ka Emori ja Bostoni ülikoolides Transaktsionalism rõhuasetus vastastikuse suhtlemise analüüsil, et sotsiaalseid protsesse mõista. Uurib, kuidas suhted kujunevad, eriti liidrite ja järgijate vahel. Pidev mäng konflikti ja koalitsiooni vahel. Huvitas indiviid ja kuidas indiviid suudab end maksma panna. Tegeleb sotsiaalsete protsessidega
nagu ainuomandit. Selline kaasomaniku õiguspositsiooni iseseisvaks ja käibevõimeliseks muutmine on majanduslikust sseisukohast olulise tähtsusega, kuna seetõttu muutub võimalikuks kaasomandiosas sisalduva rahalise väärtuse kasutamine (nt pantimise teel). Asja ennast võivad kaasomanikud käsutada aga ainult ühiselt. Kaasomandi mõttelise osa suurus on ka ühiste kulude ja koormatiste kandmise mõõdupuuks. Reeglina sõltub just sellest iga kaasomaniku osalus ühises omanis oleva asja valitsemise ja korrashoidmise kulude katmisel. Kaasomand on ühise omandi põhiline vorm. Kuna ühisomand eeldab omanikevahelist isiklikku seotust, mis ei ole igaühe poolt alati äraarvatav, siis eeldatakse selguse puudumisel kaasomandi olemasolu. Kes väidab, et tegemist on ühisomandiga peab seda tõendama. Kui on tõestatud, et ühine omand on tekkinud seadusel või tehingul põhineva ühissuhte alusel, siis eeldatakse ühisomandi olemasolu.