a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on - Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud - Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud ÕNN EI OLE RAHAS (Andrew J Oswald, 1997) Omanikuasustuse negatiivne mõju Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks
Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab. 5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on: üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine sotsiaaleluasemete jaotusmehhanismid ja üüripoliitika sotsiaaleluasemete ehituseks või renoveerimiseks suunatud toetused eluasemetoetused vm subsiidiumid tarbijaile maksusoodustused ja intressisoodustused omanikuasustuse toetuseks eluasemeteenused erinevatele sihtrühmadele (eakad, kohandatud eluruumid puuetega inimestele, toetatud eluruumid elluastujatele lastekodulastele jms). Riigi osalemine eluasemepoliitikas on seotud poliitiliste jõudude ning majandusringkondade huvidega. Maaomanikud koos ehitajatega on huvitatud madala riskiga investeeringutest, mille investoriks või osanikuks on riik. Kaudselt on kogu
Uuselamuehituse maht on vähenenud. Suurenenud on remondiks kasutatavate vahendite hulk. 2. Muutused eluasemesektori finantseerimises. Pakkumisele suunatud subsiidiumid on vähenemas ning asendumas nõudlust reguleerivate subsiidiumitega. 3. Muutused elamuomandi struktuuris. Erastamine jms. võtted on vähendanud küll avaliku sektori otseseid kulusid eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele on suurenenud ja paljud eluasemetoetust saavad üürnikud on sattunud nn vaesuslõksu. 5. Muutused üürnike struktuuris. Suureneb sotsiaalmajanduslik polarisatsioon üürisektoris. 6. Elamupoliitikast põhjustatud sotsiaalsed muutused.