ümberjaotamisel muutuda paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks. Erinevad ühiskonnad püüavad lahendada majandusprobleemi (mida, kuidas, kellele toota) erinevalt, kasutades selleks erinevaid majanduslikke institutsioone mis toimivad erinevates majandussüsteemides erinevalt. Majandussüsteem (economic system): 1) on organisatsiooniliste kokkulepete ja institutsioonide kogum, mis on loodud majandusprobleemi lahendamiseks; 2) omandussuhete, varude jaotamise, initsiatiivi ja otsustamise alaste lepete kogum, mida ühiskond kasutab majandusprobleemi lahendamisel. Majandussüsteem on suhete süsteem, milles toimub ühiskonna majanduslik tegevus, kusjuures tavaliselt eristatakse nelja peamist majandussüsteemi: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus, kus kõigis neis lahendatakse erinevalt ja erinevate vahenditega majanduse põhiküsimused: mida, kuidas ja kellele toota.
Ühesõnaga, ta loob endale maailma oma näo järgi." Kuid tööstuskapitalism toob kaasa ka oma huku: 1) kapitalistlikus süsteemis süvenevad tootmiskriisid, mille käigus hävitatakse toodetud saadusi, hävitatakse suur osa loodud tootlikke jõude ning puhkeb ületootmise taud. Kapitalismi tulemusena on "ühiskonnal liiga palju tsivilisatsiooni, liiga palju elatusvahendeid, liiga suur tööstus, liiga suur kaubandus. Ühiskonna käsutuses olevad tootlikud jõud ei ole enam kodanlike omandussuhete arendamise teenistuses; vastupidi, nad on nende suhete jaoks liiga võimsaiks muutunud, kodanlikud suhted on neile takistuseks; ja niipea, kui nad hakkavad seda takistust ületama, desorganiseerivad nad kogu kodanliku ühiskonna. ohustavad kodanliku omanduse olemasolu." Paramatult kapitalistlik areng muutub vastuoluliseks, kuna ta toodab rohkem kui ta ise suudab tarbida, kasumid langevad, areng seiskub, klassivastuolu teravneb, sest
"Kodanlus sunnib kõiki rahvaid omaks võtma kodanluse tootmisviisi, kui nad ei taha hukkuda; ta sunnib neid oma maal sisse seadma niinimetatud tsivilisatsiooni, s.o. saama kodanlasteks. Ühesõnaga, ta loob endale maailma oma näo järgi." Kapitalismi tulemusena on "ühiskonnal liiga palju tsivilisatsiooni, liiga palju elatusvahendeid, liiga suur tööstus, liiga suur kaubandus. Ühiskonna käsutuses olevad tootlikud jõud ei ole enam kodanlike omandussuhete arendamise teenistuses; vastupidi, nad on nende suhete jaoks liiga võimsaiks muutunud, kodanlikud suhted on neile takistuseks; ja niipea, kui nad hakkavad seda takistust ületama, desorganiseerivad nad kogu kodanliku ühiskonna." Klassivastuolu teravneb, sest inimtööjõud -- inimene -- muutub ostu-müügi objektiks, kelle väärtus sõltub puhtalt turutingimustest. Kapitalisti seisukohast on inimene kui tooraine, mida ta
annaabi.ee 
